Mine sisu juurde

Tallinna Postimaja

Allikas: Vikipeedia
Tallinna Postimaja 2007. aastal enne renoveerimist ja ümberehitamist, Narva maantee 1
Narva maantee 1, Postimaja 2009. aastal

Tallinna Postimaja on Tallinna aadressil Narva maantee 1 1980. aasta suveolümpiamängudeks ehitatud ning algselt postitöötlemiseks, -väljastamiseks ja telefoniteenuste tarbeks ehitatud hoone. Hoone ehitati vana bensiinijaama asemele aastatel 19771980. Omapärase kolmekorruselise hoone arhitektid on Raine Karp ja Mati Raigna, ehitusinsener Heiki Meos ja sisearhitekt Kirsi Laanemaa.

2013

Hoone esimesel korrusel asus suur kaugekõnede tellimise saal[1], sest Eesti NSV-s tuli kodu- ja välismaiseid kaugkõnesid ette tellida ja koduselt telefonilt polnud see alati võimalik.

Teisele korrusele viis Eesti esimene avalik eskalaator, mida postimaja avamise järel tulid paljud inimesed üle Eesti vaatama, kuid mis üsna pea töötamise lõpetas.[2] 1988. aastal asendati see tavalise trepiga. Ümber ehitatud on hoone esimene korrus.

2015

Postimaja algsel ehitusel oli mitu äpardust. Mitte päris õige materjali ja ebapiisava kandevõimega raudbetoonist konsooltalade kasutamise tõttu vajusid talaotsad longu ning hoone toestuseks tuli fassaadile lisaposte paigutada. Kes seda ei tea, sellele võib näida, nagu peaksidki need seal olema.[3]

25. juuni 2008 otsustas Eesti Posti nõukogu 128 miljoni kroonise alghinnaga peapostkontori kinnistu müüki panna. Detailplaneeringu kohaselt tuli senise hoone asemele ehitada 7-korruseline äri- ja elamuhoone.[4] 2016. aastaks on Postimaja ümber ehitatud ning algvälimusest säilinud vähe[küsitav].[viide?]

  1. Ehasalu, Jüri (31. jaanuar 2007). "Postimaja ei lammutata". Postimees. Vaadatud 3. oktoobril 2023.
  2. Pärn, Kristi (13. aprill 1996). "Liikuv trepp". Eesti Päevaleht. Vaadatud 3. oktoobril 2023.
  3. Kolk, Tiina (2. oktoober 2006). "Ehitusinsener Heiki Meos". Äripäev. Vaadatud 28. septembril 2023.
  4. Päi, Vootele (26. juuni 2008). "Postimaja läheb peagi müüki". Postimees. Vaadatud 5. oktoobril 2023.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]