Talis Bachmann

Talis Bachmann
Talis Bachmann 10. Balti Lasteneuroloogide Ühingu konverentsil 6. mail 2009 Tartu Ülikoolis
Sünniaeg	27. jaanuar 1951 Tartu, Eesti
Rahvus	eestlane

Talis Bachmann (sündinud 27. jaanuaril 1951 Tartus) on eesti psühholoog, Tartu Ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor.

Ta on tegelenud peamiselt nägemispsühholoogia, teadvuse alusmehhanismide ja tähelepanu uurimise, reklaamipsühholoogia ning õiguspsühholoogiaga.

Tartu Riikliku Ülikooli lõpetamise järel (1974) on valdavalt töötanud oma alma mater'is. Talis Bachmann on Tartu Ülikooli professor, aastast 2017 ajakirja Consciousness and Cognition (Elsevier) peatoimetaja, Euroopa Liidu teadvuseuuringute meetme COST Action BM0605 juhtkomitee liige ja Eesti Vabariigi teaduspreemia kahekordne laureaat sotsiaalteadustes (2001, 2006). Ta on olnud Tallinna Pedagoogikaülikooli rektor (1992–1995). Töötanud õppejõu ja teadurina lisaks Eestile USA-s (1990), Saksamaal (1992) ja Inglismaal (1996–1999). On olnud ja on mitme rahvusvahelise teadusorganisatsiooni ja -komisjoni liige, rahvusvaheliste teadusajakirjade toimetuskolleegiumide liige, on Eesti Psühholoogide Liidu asutajaliige.

Elukäik

Talis Bachmann sündis 27. jaanuaril 1951 Tartu Ülikooli õppejõu ja farmatseudi perekonnas. 1967. aastal lõpetas ta viiuli erialal Tartu lastemuusikakooli (õpetaja Renate Piho), 1969. aastal Tartu 5. keskkooli, astus samal aastal Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogia osakonda ning lõpetas stuudiumi 1974. aastal. Aastatel 1974–1977 õppis Talis Bachmann Moskva Riikliku Ülikooli aspirantuuris. Teaduste kandidaadi (Ph.D) kraadi kaitses ta 1979. aastal NSV Liidu Teaduste Akadeemia Psühholoogia Instituudis, juhendaja akadeemik Vladimir Zintšenko. Aspirantuuri kõrvalt töötas Bachmann Tartu Ülikooli psühholoogia kateedri juures ka lepinguliste tööde täitjana. Tartu Ülikooli õppejõuks sai Bachmann 1977. aastal, töötades assistendi, õpetaja ja vanemõpetajana kuni 1984. aastani. 1984. aastal valiti ta psühholoogia kateedri dotsendi ametikohale. Talis Bachmann kaitses 1989. aastal psühholoogiateaduste doktori (VAK) kraadi Moskva Ülikooli juures (konsultandiks akadeemik Jevgeni Sokolov). 1991. aastal valiti ta Tartu Ülikooli psühholoogia osakonna psühhofüsioloogia professoriks.

1992. aastal valiti Talis Bachmann Tallinna Pedagoogikaülikooli rektoriks, kus töötas kuni 1995. aastani. Sel perioodil viidi TPÜ-s (nüüdne TLÜ) läbi struktuurireform, teadustegevuse reform, avati uusi erialasid ja osakondi (nt reklaamieriala ja psühholoogia osakond), asutati keskusi, laboratooriume ja allüksusi (nt kognitiivse neuroteaduse labor), muudeti raamatukogupoliitikat rõhuasetusega teaduslikule ja rahvusvahelisele fondeerimisele, juurutati õppeteatmikud, algatati TPÜ Toimetiste seeriad, algatati Tallinna Ülikoolide perioodiline väljaanne, süvendati rahvusvahelist koostööd; Eesti Riigikogu otsusega saavutati TPÜ-le ülikooli staatus jmt.

Aastatel 1996–1999 töötas Talis Bachmann Inglismaal Portsmouthi Ülikooli psühholoogiaosakonnas, koordineerides kognitiivpsühholoogia õppeprogrammi. 1999. aastal asus Bachmann tööle Tallinnas Õigusinstituudis (2000. a. rektori kt-na), aidates kaasa selle eraülikooli õppekava tingimusteta akrediteerimisele ja kooli integreerimisele Tartu Ülikooliga. Aastast 2004 kuni 2021 töötas Talis Bachmann Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas kognitiivse ja õiguspsühholoogia professorina, täites samal ajal õppeülesandeid ja juhendades kraadiõppureid ka psühholoogia instituudis. Pärast valimist Tartu Ülikooli emeriitprofessoriks töötab ta TÜ psühholoogia instituudis 0.5 külalisprofessorina.

Talis Bachmann juhtis omanimelist laborit Tallinnas TLÜ ja TÜ ruumides alates selle loomisest kuni oma emeriteerumiseni ja Lõuna-Eestisse naasmiseni.

Teaduslik uurimistöö

Talis Bachmanni teaduslik uurimistöö on keskendunud taju, tähelepanu ja teadvuse mehhanismide ning tajufenomenide uurimisele, kombineerides kognitiivse neuroteaduse ja eksperimentaalpsühholoogia meetodeid. Lisaks sellele on ta tegelenud psühhofüsioloogia, õiguspsühholoogia, eksperimentaalesteetika ja reklaamipsühholoogiaga. Ta on lisaks eksperimentaalsele kasutanud ka modelleerivat lähenemist.

Uurimisteemadest olulisematena tasub mainida taju (sh vormitaju) mikrogeneesi, maskeerimisnähtust, ruumiliselt kvanditud kujutiste taju, selektiivset ruumitähelepanu, tähelepanu moduleerivat mõju tajule, flash-lag-efekti, visuaalsete objektide teadvustamise mehhanisme, illusoorseid kontuure, nägudepõhiseid isiksusehinnanguid, transkraniaalse magnetstimulatsiooni mõju ajuprotsessidele, teadvuslike tajude neurokorrelaate aju biolelektrilistes võnkeprotsessides, ebasiira kommunikatsiooni signatuure aju bioelektrilistes protsessides. Üldteoreetilistest küsimustest huvitavad Bachmanni aja ja ruumi suhted tajukujundi tekkes (protsessid, mis kulgevad mõne tosina tuhandiksekundi jooksul), teadvustamata ja teadvustatud infotöötluse vahekord inimajus ja -psüühikas, teadvustatud subjektiivse tajumuse tekke etappide eripärad ja järgnevus. Viimastel aastatel on tulipunktis olnud psühholoogia ja neurobioloogia interdistsipliinsel alal tekkinud uue psühholoogoasuuna cellular psychology arendamine koostöös kolleegide Jaan Aru, William Phillipsi, Matthew Larkumi, Mototaka Suzuki, Timothy Zolniki, Lars Muckli, Johan Stormi, Anthony Hudetzi, Thomas Marvani jt-ga (vt Talis Bachmanni publikatsioonid alates 2011).

Talis Bachmanni teaduslikud originaaltulemused on järgmised:

• Talamuse mittespetsiifiliste neuronituumade ja ajukoore spetsiifiliste teabekodeerimismoodulite interaktsioonil põhineva pertseptiivse retušeerimise teooria loomine. See teooria aitab viia ühisnimetaja alla paarkümmend esmapilgul üksteisest lahus seisvat taju ja tähelepanu fenomeni;
• Teadvuse seisundite ajumehhanismide ja teadvusesisude ajumehhanismide omavahelise isoleerituse ületamine ühtse mehhanismi teooria raames;
• Originaalse, maailmas tunnustatud visuaalse maskeerimise teooria esitamine;
• Avastus, et flash-lag efekti tekkimiseks ei pea visuaalsed objektid oma tuumiktunnustelt muutuma;
• Proaktiivsete kiirendus- ja võimendusfenomenide uurimisel saadud originaalsed tulemused;
• Ruumiliselt kvanditud (pikseleeritud) kujutiste tajumisel pikseleerimisastmest sõltuva äratundmisläve leidmine ning paradoksid, kus tajumistingimuste paranemine ning tähelepanu koondamine hoopis halvendavad originaalkujutise äratundmist ning kus vaid väikese kvantimisastme muutusega kriitilises ruumirastri sageduspiirkonnas kaasneb dramaatiline muutus kujutise äratundmisastmes;
• Maletajate kujutluses stroopi tüüpi interferentsi leidmine malendite sümboolse tähenduse ja nendega tehtavate aktuaalsete käikude vastuolu korral;
• Demonstratsioon McGurki efekti suurest tolerantsist ruumilise kvantimise poolt sisse viidud kujutise vaesestamisele ja "jämendamisele".

Koostöös õpilaste ja kolleegidega on leitud lisaks ka järgmised uued teadusfaktid: inimese valetamisvalmidust ja riskeerimiskalduvust saab muuta ajukoore otsmikusagara DLPFC piirkonna kunstliku stimuleerimisega transkraniaalse magnetstimulatsiooni abil; teadvusliku nägemistaju EEG sündmuspotentsiaalide tuntud neuromarkerid VAN ja P300+ ilmnevad ka raskesti ette aimatavate kujutiste esitamisel (st on üldistatud markeriteks); visuaalsete kujutiste korduvale paarisesitamisele järgneval vaid ühe kujutise esitamisel tekib ka ilma neuropsühhiaatriliste häireteta isikutel nö normaalne hallutsinatsioon puuduvast kujutisest; visuaalse maskeerimise tase ja funktsiooni laad sõltuvad isiku üksiknukleotiidsete polümorfismide variatiivsusest (sh serotoniin-ergiliste, dopamiin-ergiliste jm neuromodulatsiooniga seotud endofenotüüpide alal); individuaalne kalduvus "normaalselt" hallutsineerida ei sõltu isiku sisendtavusest või metakognitiivsetest võimetest oma hindamisoskust hinnata.

Tunnustus

• 2007 Tartu Ülikooli aumärk

• 2011 Tartu Ülikooli suur medal

Elulooraamat

2019. aastal ilmus tema elulooraamat "Talise sõnaraamat". Autor Talis Bachmann, toimetanud Ivika Arumäe ja Karl Kello. Tallinn. Argo 2019.

Vaata ka

• Talis Bachmanni publikatsioonid

Välislingid

• Talis Bachmanni labor Tallinnas
• Talis Bachmannist Eesti Teadusinfosüsteemis