Tahkuranna mõis

Tahkuranna mõis (saksa keeles Tackerort) oli riigimõis Häädemeeste kihelkonnas Pärnumaal^[1], Pärnu lahe idakaldal u 20 km Pärnust lõunas.

Nimekujud

U 1500 – Tacken,^[2]
1560 – hoff to Tacken, Kap Tacker orth,^[3]
XVI sajand – Takkerort^[4].

Väikest, u 750 m pikkust poolsaart on nimetatud ka Tahkuranna Pikkninaks (Langnase).

Ajalugu

Ilmselt on mõis eksisteerinud sadama kaitseks olnud tugipunktina juba XVI sajandi algul^[5], kuid teateid sellest on alates 1560. aastast^[6], mil seda on mainitud kui Pärnu komtuurkonnale kuuluvat ordumõisat. XVI sajandil on seal korduvalt peatunud ka Volmari ja Võnnu maapäevadele teel olnud Saare-Lääne piiskopkonna saadikud. Keskajal kasutati seda ka kui Pärnu lahel olevat nn "hädasadamat"^[4].

Põletati Liivi sõjas, seejärel on mõis kirjas 1577. aastal koostatud Liivimaa linnuste nimekirjas curiana^[7].

1613 ehitati mõisa juurde puidust kirik, mis hiljem hävis^[8].

1620 läänistati välja, kuulus seejärel eraomanikele. XVII sajandi lõpus võeti reduktsiooniga jälle kroonule tagasi^[9].

1627 läänistas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Tahkuranna mõisa koos veel kaheksa Pärnumaa mõisaga Austria päritolu krahvile Franz Bernhard von Thurn und Valsassinale. Valdustest moodustus omaette Pärnu krahvkond^[10].

XVIII sajandi algul on mõisa peahoone olnud suur: poolenisti kivist ja poolenisti puust ehitis^[11]. XVIII sajandi lõpust kuni XIX sajandini on mõis olnud kindral de Bosqueti ja tema lese käsutuses.

1870. aastal anti mõis 1858 tekkinud õigeusu Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumise kogudusele, kes sisustas peahoone preestrielamuks. Siis tekkis mõisa ümber Mõisaküla asundus, mis hiljem koos Tahku külaga moodustasid Tahkuranna asula^[12].

Tahkuranna kindlustatud sadamakoht võis keskajal ja hiljemgi olla ärevatel aegadel Pärnu linna jaoks nn eelhoiatussüsteemi osa. Väike poolsaar ulatus strateegiliselt soodsalt Pärnu lahe keskosa suunas ja kogu laevaliiklus lahel oli hästi jälgitav. Juhul kui kindlustatud mõisahoonel oli mere jälgimiseks mõni torn, siis ilmselt nägi sealt vähemalt paarkümmend kilomeetrit edelas oleva Sorgu saareni ning vajadusel jõuti Pärnusse teade saata. Periooditi võimutsesid Läänemerel mereröövlid, nagu näiteks nn vitaalivennad, kes ründasid aja jooksul nii Vana-Pärnut, kui ka Haapsalu. 1439 peatus Ruhnu sadamas kurikuulus piraat Ivar Fleming^[13]. 1562 vallutas Rootsi laevastik siiski Claus Kristersson Horni juhtimisel üllatusrünnakuga Pärnu^[14].

1864. aastal sündis Tahkuranna mõisas eesti muusik Karl Ramm, kes on loonud viisi tuntud laulule "Õrn ööbik". Talle paigaldati 2017. aastal mõisapargi kirdenurka mälestuskivi.

Ehitus

Mõis asub Tahkuranna poolsaarel, nn Tahku ninal, kus paljandub ka aluspõhja lubjakivi. Põhjast ja lõunast piirab mõisat paarisaja meetri kaugusel olev mererand. Kuna maapind on kerkinud aastasadadega, siis keskajal oli meri ilmselt veelgi lähemal. Põhja-lõunasuunaline, umbes 10*30 meetrise põhiplaaniga mõisa peahoone paikneb seda ümbritseva väikse pargi lääneküljes, selle ja pargi ümber on olnud mitmeid majandushooneid. Mõned ehitised peahoone lähedal on alles, teistest on järel ainult vundamendid. Peahoone ise arvatakse olevat olnud keskajal kindlustatud. Keskaegse peahoone vundamentidel asetseb praeguse peahoone kesk- ja lõunaosa, põhjapoolne osa on uuem. Ligikaudu 10*20 meetriste küljepikkustega vana peahoone all on võimsa talalaega täiskelder, mille põrand on looduslik merepõhjasavi. Võlve ei ole ilmselt kunagi olnud. Soklikorrusel on säilinud kitsad laskepilusid meenutavad aknad. Vundament on aluspõhjast alates ümbritsetud ka savipandusega, mis takistas kõrgema veeseisu korral merevee ja niiskuse pääsemist keldrisse. XXI sajandi algul puhastuse ja remondiga seoses tehtud kaevetööde käigus leiti hoone lõunaküljelt maa sees riitalaotuna keskaegseid pudedaid katusekive. Kõrvalhoone eest maa seest leiti ka keskaegne hellebard. Kunagise kivist peahoone esimene korrus on lammutatud ja praegu on selle asemel palkseinad.

Praegune seisukord

Peahoone on katuse all, remonditud ja heas seisukorras. Ka mõned kõrvalhooned on kasutuses. Mõisasüdames, mille nimetus oli "Tackendorfi puhkemaja, tegutses turistide majutuskohana. Õigeusu koguduse käest on majavaldus läinud uue eraomaniku kätte.

Peahoone kagust, põhjapoolne ots on hilisem juurdeehitus
Mõisa peahoone soklikorruse idakülg väikeste keldriakendega
Mõisa abihoone peahoonest lääne pool

Viited

↑ http://www.mois.ee/pikknims.shtml (vaadatud 13.03.2016)
↑ Laakmann, Ajalugu, lk 28
↑ Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556–1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk
↑ ^4,0 ^4,1 Fr. von Stackelberg, Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenszeit, Band VIII, Pernau 1926, lk 168–169
↑ Ants Hein, Stenhusid, arxid, torned-Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus, Õpetatud Eesti Selts, Tartu 2016, lk 85, ISBN 978-9949-38-861-5
↑ Tahkuranna mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 13.03.2016)
↑ Macej Strubyczius, Livoniae ducatus descriptio, Acta Borussica, Band III, Königsberg-Leipzig 1732, lk 674
↑ http://www.eestigiid.ee/?CatID=97&ItemID=2560 eestigiid.ee
↑ L. von Stryk, Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil, Dorpat 1877, lk 296
↑ https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA145&lpg=PA145&dq=Tackerort&source=bl&ots=_euado-9Ib&sig=ACfU3U1xoq7RbeTKmIEbXFXN7o856j6NIg&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjV8Y_4_qXhAhVylIsKHfdNBnc4HhDoATAEegQICRAB#v=onepage&q=Tackerort&f=false Hagemeisters Geschichte, lk 145
↑ A. Must, Mõnda Edela-Eesti mõisatest XVIII sajandil, Eesti Loodus, 1982, lk 53
↑ Baltisches historisches Ortslexikon: Estland, Theil I, Hans Feldmann, Heinz von Zur Mühlen, Gertrud Westermann, Köln-Wien 1985, lk 574
↑ https://ekspress.delfi.ee/kuum/piraatide-laanemeri?id=69117353 Eesti Ekspress, Piraatide Läänemeri
↑ http://www.eestigiid.ee/?CatID=68 eestigiid.ee

Välislingid

Tahkuranna mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris

[Mõisaportaal-1] ttp://www.mois.ee/pikknims.shtml (vaadatud 13.03.2016)

[6IXQ3-2] Laakmann, Ajalugu, lk 28

[2EV0V-3] Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556–1561", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk

[Stackelberg_1926-4] 4,0 ^4,1 Fr. von Stackelberg, Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenszeit, Band VIII, Pernau 1926, lk 168–169

[iZfgA-5] Ants Hein, Stenhusid, arxid, torned-Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus, Õpetatud Eesti Selts, Tartu 2016, lk 85, ISBN 978-9949-38-861-5

[RA_mõisaregister-6] Tahkuranna mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 13.03.2016)

[3MPbp-7] Macej Strubyczius, Livoniae ducatus descriptio, Acta Borussica, Band III, Königsberg-Leipzig 1732, lk 674

[MJtnW-8] ttp://www.eestigiid.ee/?CatID=97&ItemID=2560 eestigiid.ee

[WTKJp-9] L. von Stryk, Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil, Dorpat 1877, lk 296

[H8ghx-10] ttps://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA145&lpg=PA145&dq=Tackerort&source=bl&ots=_euado-9Ib&sig=ACfU3U1xoq7RbeTKmIEbXFXN7o856j6NIg&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjV8Y_4_qXhAhVylIsKHfdNBnc4HhDoATAEegQICRAB#v=onepage&q=Tackerort&f=false Hagemeisters Geschichte, lk 145

[KAKkV-11] A. Must, Mõnda Edela-Eesti mõisatest XVIII sajandil, Eesti Loodus, 1982, lk 53

[D1qwj-12] Baltisches historisches Ortslexikon: Estland, Theil I, Hans Feldmann, Heinz von Zur Mühlen, Gertrud Westermann, Köln-Wien 1985, lk 574

[yotJF-13] ttps://ekspress.delfi.ee/kuum/piraatide-laanemeri?id=69117353 Eesti Ekspress, Piraatide Läänemeri

[7Gnyv-14] ttp://www.eestigiid.ee/?CatID=68 eestigiid.ee

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]