Taganemisõigus
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (November 2020) |
Taganemisõigus on üks olulisemaid tarbijat kaitsvatest õigustest, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2011/83/EL.[1][2]
Taganemisõiguse eesmärk on eelkõige tarbija kaitsmine eriolukorras, mis kehtib sidevahendi abil sõlmitud lepingu korral, arvestades fakti, et tarbijal ei ole võimalik toodet näha ega ka sellega tutvuda enne lepingu sõlmimist. Lepingust taganemine on õigus, mis on mõeldud ebasoodsate olukordade kompenseerimiseks, milles on tarbija, kui ta sõlmib lepingu sidevahendi kaudu. Lepingust taganemiseks antud 14 päeva on tarbijale justkui järelemõtlemise aeg, mille jooksul saab ta ostetut kontrollida ning järele proovida.[3]
Taganemisõiguse teabele kehtivad kindlad vorminõuded – teave peab olema tarbijale edastatud kirjalikult või mõne muu kättesaadava ja kasutatava püsiva andmekandja kaudu. Taganemisõigusega seotud teave peab olema esitatud ka kindlal viisil – teave peab olema äratuntav, tõene, vajalik/kõikehõlmav ja arusaadav.[2]
Tarbijaleping
[muuda | muuda lähteteksti]Tarbijaleping on tarbija ja kaupleja või teenusepakkuja vahel sõlmitud tehing, millega tekivad õigused ja kohustused nii tarbijale kui kauplejale või teenusepakkujale. Lepingus tuleb täpselt määratleda poolte õigused ja kohustused.[4] Tarbijaõiguste direktiivis 2011/83/EL eristatakse äriruumides sõlmitud lepingut (näiteks kaupluses sõlmitud tarbijaleping), kauglepingut (näiteks interneti või telefoni teel sõlmitud tarbijaleping) ja väljaspool äriruume sõlmitud lepingut (näiteks tarbija kodus sõlmitud leping).[2]
- Kaugmüügileping on tarbijaleping, mis on sõlmitud kaupleja ja tarbija samaaegse füüsilise kohalolekuta kaugsidevahendi (näiteks interneti, e-kirja, telefoni) abil.[5]
- Äriruumides sõlmitud leping on leping, mille sõlmimisel peab kaupleja (või kaupleja esindaja) ning tarbija olema üheaegselt füüsiliselt kohal, kuid mitte kaupleja enda äriruumides, vaid näiteks ettevõttele kuuluvas poes, müügikioskis jne - oluline on see, et kaupleja kasutaks antud pinda alalise või tavapärase äritegevuse kohana.[5]
- Väljaspool äriruume sõlmitud leping on leping, mille tarbija ning kaupleja sõlmivad näiteks tarbija kodus, tema töökohal või kaupleja korraldatud väljasõidu ajal.[5]
Tarbijaleping on näiteks tarbijaga interneti teel sõlmitud leping raamatu müügiks.[6]
Tarbijalepingust tulenevad õigused
[muuda | muuda lähteteksti]Tarbijalepingust tulenev õigus on eelkõige õigus lepingust taganeda. 14-päevane taganemisõigus on tarbijal üksnes sidevahendi vahendusel sõlmitud või väljaspool äriruume sõlmitud lepingule ehk nt kaubanduskeskustes müügimeestega, üritustel jne.[4] Võlaõigusseaduse § 56 kohaselt on tarbijal õigus sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda 14 päeva jooksul ilma põhjust avaldamata.[7] Kui teenusepakkuja ei ole teavitanud tarbijat sellest, et online keskkonnas sõlmitud lepingust on õigus taganeda 14 päeva jooksul, siis on tarbijal õigus taganeda lepingust 12 kuu jooksul alates hetkest, kui toode on jõudnud tarbijani.[4]
Online tehing
[muuda | muuda lähteteksti]Arvutivõrgu abil sõlmitud tehing[8] ehk online tehing on tehing teenusepakkuja ja tarbija vahel, mis on sooritatud interneti keskkonnas. Kui tarbija sooritab tehingu online-i kaudu peab tarbija juhtima kõrgendatud tähelepanu tellimustingimustele ning vajadusel paluma abi vastava keskkonna konsultandilt, kui mõni tingimus jääb arusaamatuks. Tarbijat aitab kaitsta see, kui tarbija säilitab kõik kirjavahetused või teabe, mis on vahetatud teenusepakkuja või kauplejaga.[9]
Online tehingust taganemine
[muuda | muuda lähteteksti]Kui tarbija saab toote kätte ja soovib sellest taganeda tuleb tarbijal veenduda enne toote tagastamist, et täidetud on tagastamise reeglid ka toote seisukorra osas st kaubal ei tohi esineda puuduseid, mis on sätestatud tarbija ja teenusepakkuja vahelises lepingus.[4]
Üks tavapärasemaid toote tagastamisega seonduv lepingust tulenev tingimus on see, et kaup peab olema algses seisukorras. Toodete puhul, millele rakenduvad hügieeninõuded, peavad olema tooted suletud kilepakendis nii nagu on teenusepakkuja poolt toode välja saadetud ehk kilepakend peab olema avamata.[4]
Euroopa Kohtu kohtupraktika
[muuda | muuda lähteteksti]Kohtutes on vaidlust tekitanud küsimus, kas madrats kuulub nende toodete alla, millele kohaldub direktiiv 2011/83 artikkel 16 punktist e) tulenev nõue. Eelnimetatud artikkel 16 punkt e) sätestab, et Liikmesriigid ei näe ette artiklites 9–15 sätestatud taganemisõiguse kasutamist kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitud lepingute puhul juhtudel, kui tegemist on suletud kauba tarnimisega, mis ei ole kõlbulik tagasisaatmiseks tervisekaitse või hügieenilistel põhjustel ning mis on pärast kohaletoimetamist avatud.[2]
Kohtuasi nr C-681/17, slewo (schlafen leben wohnen GmbH) vs Sascha Ledowski
[muuda | muuda lähteteksti]Kohtuasjas nr C-681/17 on peamine küsimus, kas madrats kuulub mõiste “suletud kaup” alla, mis ei ole kõlblik tagasisaatmiseks tervisekaitse või hügieenilistel põhjustel ning mis on pärast kohaletoimetamist avatud.[10]
Asjaolude kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]S. Ledowski tellis slewo veebilehelt isiklikuks kasutamiseks madratsi. Slewo esitatud arvel kajastatud müügilepingu tüüptingimuste hulgas oli teave, mille kohaselt tagasi saatmisega seonduvad kulud kannab ettevõte. Lisaks oli välja toodud lepingus punkt: “Tarbija taganemisõigus lõpeb enne tähtaega järgmistel juhtudel: lepingute puhul, mis puudutavad suletud kauba tarnimist, mis ei ole tagasisaatmiseks kõlblik tervisekaitse või hügieenilistel põhjustel, kui kaup on pärast kohaletoimetamist avatud.“. Kauba saabumisel eemaldas S. Ledowski madratsilt kile. S. Ledowski soovis tellitud kauba tagastada ning palus ettevõttel korraldada kauba tagastamiseks veo. Ettevõte ei korraldanud seda vedu, mistõttu kandis S. Ledowski ise veokulud summas 95,59 eurot. Hiljem pöördus S. Ledowski esimese astme kohtusse nõudega, et ettevõte hüvitaks madratsi ostuhinna ja veokulud koos sellele lisanduva intressi ning advokaadikuludega.[11]
Asi jõudis Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima astme kohtusse. Asja lahendamisel tekkisid kohtul küsimused direktiivide tõlgendamise osas, mistõttu otsustas kohus menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused: Kas direktiivi 2011/83 artikli 16 punkti tuleb tõlgendada nii, et seal nimetatud kaup, mis ei ole kõlblik tagasisaatmiseks tervisekaitse või hügieenilistel põhjustel, hõlmab ka selliseid esemeid (nagu madratsid), mis sihipärasel kasutamisel puutuvad kokku inimese kehaga, aga mida kauplejal on võimalik sobivate (puhastus)meetmetega uuesti kaubanduslikku seisukorda viia?[12]
Kui kohtu vastus on jaatav, siis millistele tingimustele peab kauba pakend vastama eelviidatud direktiivi tähenduses ja kas kaupleja juhtima tarbija tähelepanu sellele pakendi avamisel kaotab tarbija oma taganemisõiguse, ning viitama konkreetsele ostetavale esemele (käesolevas asjas madrats) ja selle suletud pakendile.[12]
Euroopa Kohtu põhjendused ja seisukoht
[muuda | muuda lähteteksti]Euroopa Kohus on lahendanud selle/eeltoodud küsimuse kohtuasjas C‑681/17 ja asunud seisukohale, et direktiivi 2011/83 artikli 16 punkti e tuleb tõlgendada selliselt, et mõiste suletud kaup tähendab kaupa, mis ei ole kõlblik tagasisaatmiseks tervisekaitse või hügieenilistel põhjustel ning mis on pärast kohaletoimetamist avatud. Eelviidatud säte ei hõlma sellist kaupa nagu madrats, millelt on pakend pärast tarnija poolt kättesaamist eemaldatud. Kohus on analüüsis leidnud, et madratseid võiks samastada rõivastega, sest rõivaste proovimise käigus puutub inimese keha kokku kaubaga. Kaupleja peab suutma tagada kõikidele tarbijatele kauba, mille osas pole rikutud hügieeninõudeid. Pärast rõivaste proovimist peab kaup vastama sellisele seisukorrale, et kauba müümist oleks võimalik jätkata teistele tarbijatele ka pärast teiste isikute poolset kauba proovimist.[13]
Online tehingust taganemine - näiteid Eestis tegutsevatest madratsimüüjate tagastamistingimustest
[muuda | muuda lähteteksti]Kui tarbija hakkab online teel soetama madratsit Eestis tegutsevate kauplejate käest, siis on oluline juhtida tähelepanu tagastamistingimustele, sest kauplejate tingimused on erinevad. Näiteks Studio Moderna OÜ, mis tegutseb ka tarbijale tuntud nimedel all nagu Dormeo ja Top Shop, erinevad sellele vaatamata üksteisest tagastamistingimuste osas. Erinevalt Top Shop-st pakub Dormeo võimalust tagastada madrats 14-päeva jooksul ning tagastatud madrats ei pea olema originaalpakendis, kuna madratsite puhul teeb Studio Moderna klientidele erandi. See tähendab, et klient võib kodus madratsi lahti teha ning seda proovida (prooviperiood), kuid tagastades peab madrats olema rikkumata ja puhas ning olema pakitud nii, et transpordi käigus see ei määrduks.[14] Seevastu teised tuntumad madratsite pakkujad nagu Madratsiparadiis[15] ja Textelle.ee[16] on seadnud tingimuseks, et madrats peab olema originaalpakendis.
Eesti praktika näide - Tarbijavaidluste komisjoni otsus 6-1/005941-481-17
[muuda | muuda lähteteksti]Tarbija pöördus 21.06.2017 tarbijavaidluste komisjoni poole avaldusega, mille kohaselt tellis tarbija kauplejalt 15.05.2017 telefoni teel kattemadratsi. Tarbija tagastas kattemadratsi, kuna ei olnud rahul kauba kvaliteediga - kattemadratsil oli porolooni ümber vaid riie, puudus tepitud vatiin või muu pehmendus ning toodet oli ebamugav kasutada, kuna see torkis ja oli jäik. Samuti esitas tarbija kauplejale e-posti teel kirjaliku pretensiooni, kirjeldades toote puuduseid ning avaldas soovi lepingust taganeda. Kaupleja leidis, et madratsit tagasi ei võeta ja ümber ei vahetata, kuna toote pakend on avatud ja 14-päevane taganemisõigus ei kehti suletud pakendiga asjadele, mis ei ole kõlblikud tagasisaatmiseks tervisekaitse või hügieenilistel põhjustel, kui pärast kohaletoimetamist on pakend avatud (nt kosmeetika, pesu, voodipesu, padjad/tekid, lisamadratsid). Selline informatsioon oli kaupleja väitel väljas ka kodulehel.[17]
Komisjon leidis, et pakendist väljavõetud kattemadrats ei ole tagasisaatmiseks kõlblik hügieenilistel põhjustel ning seetõttu puudus tarbijal alus lepingust taganemiseks VÕS § 56 lg 1 järgi ning samuti ei olnud tarbija esitanud komisjonile tõendeid, millest nähtuks tellitud kattemadratsite vahel erinevuste olemasolu, mis oleks tõendanud lepingu mittevastavust.[17]
Eesti praktika näide - Tarbijavaidluste komisjoni otsus 6-1/18-006886
[muuda | muuda lähteteksti]Tarbija pöördus tarbijavaidluste komisjoni poole avaldusega, mille kohaselt soovis tagastada veebilehe kaudu tellitud kattemadratsi. Tarbija jaoks oli tellitud toode ebameeldiva lõhnaga ning tekitas allergilist köha. Kaupleja ei rahuldanud tarbija soovi, sest tarbijal puudub õigus toote tagastamiseks tervisekaitse või hügieenilistel põhjustel. Veebilehel, kust ost sooritatud, oli teave, mis sätestas, et ‘’14-päevane taganemisõigus ei kehti suletud pakendiga asjadele, mis ei ole kõlblikud tagasisaatmiseks tervisekaitse või hügieenilistel põhjustel, kui pärast kohaletoimetamist on pakend avatud (nt kosmeetika, pesu, tekid/padjad, lisamadratsid). Kaupleja leidis, et tarbija tagastas toote põhjendusteta - toode vastas lepingutingimustele ning on erilise lõhnata. Pärast pakendi avamist võib tootel esineda tehase lõhn, mis kaob mõne päeva möödudes. Lisaks oli tarbijal võimalus tutvuda tagastustingimustega, kus seisnes, et lisamadratsid ei kuulu tagastamisele tervisekaitse või hügieenilistel põhjustel juhul, kui toote pakend on avatud.[18]
Tarbijavaidluste komisjon leidis, et tarbijal on õigus lepingust taganeda VÕS § 56 lg 1 kohaselt. Kaupleja ei saa tagastustingimustes välistada taganemisõigust asjade suhtes, mida ei ole nimetatud VÕS § 53 lg-s 4. Komisjon leiab, et VÕS § 53 lg 4 p 4-1 saab käsitleda eelkõige juhtudel, kui tegemist on kosmeetika, hügieenitoodete, medikamentide ja pesuga. Kui tarbija avab vaakumpakendi, kuid ei hakka toodet kasutama, ei ole antud sätte kohaldamine asjakohane. Nimetatud säte oleks kohaldatav üksnes juhul, kui tootel esineks peale pakendi avamist selgeid kasutamise jälgi ning seda ei saaks edasi turustada. Komisjoni hinnangul on kauplejal võimalik peale madratsi vaakumpakendamist seda edasi turustada, küll aga tähendab see kauplejale täiendavaid kulutusi, mistõttu on põhjendatud tarbijalt pakendamiskulude kinni pidamine.[18]
Eesti praktika näide - Tarbijavaidluste komisjoni otsus 28-1/19-006872
[muuda | muuda lähteteksti]Tarbija pöördus tarbijavaidluste komisjoni poole, sest ostis kauplejalt sidevahendi abil e-poest kattemadratsi. Tarbija esitas 11.08.2019 müügilepingust taganemisavalduse, sest madrats tarbijale ei sobinud, kuna oli liiga pehme. Kaupleja leidis, et tarbijal puudub madratsi müügilepingust taganemiseks õigus, kuna kaupleja on sellise õiguse välistanud. Kaupleja kodulehel on kirjas, et "tagastamisõigus ei laiene toodetele, mis on pakendist välja võetud ja mis ei ole kõlblikud tagasisaatmiseks tervisekaitse või hügieenilistest nõuetest tulenevalt (nt madrats, voodipesu, rätikud, padjad, tekid). Pakendist välja võetud madratsitele laieneb taganemisõiguse puudumine hügieenilistel põhjustel. Tarbijakaitseamet leidis, et tarbijal puudub müügilepingust taganemiseks alus tuginedes nii VÕS § 56 lg 1, sest on kaupleja välistanud pakendist avatud madratsite osas taganemisõiguse kui ka VÕS § 116 lg 1 alusel olulise lepingutingimuse rikkumisele, sest madratsi pehmus ei viita madratsil tootmisvea olemasolule.[19]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/83/EL, 25. oktoober 2011, tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ". eur-lex.europa.eu. ELT. 22. november 2011. Vaadatud 7. detsembril 2022.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta". Koostatud 25.10.2011.
- ↑ 3. septembri 2009. aasta kohtuotsus Pia Messner vs Firma Stefan Krüger, C-489/07, ECLI:EU:C:2009:502, punkt 20
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 "Lepingud ja lepingust taganemine". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. aprill 2020.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 "Koolitusmaterjal Eestile: Moodul 2, Taganemisõigus" (PDF). consumerlawready.eu.
- ↑ "Koolitusmaterjal Eestile: Moodul 1, Lepingueelse teabe andmise nõue" (PDF). consumerlawready.eu.
- ↑ "Võlaõigusseadus (08.01.2020). Riigi Teataja I. Kasutatud 01.03.2020".
- ↑ "Võlaõigusseadus (08.01.2020). Riigi Teataja I. Kasutatud 27.03.2020".
- ↑ "Kaupade ostmine internetist". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. aprill 2020.
- ↑ "27. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Slewo vs Sascha Ledowski, C-681/17, ECLI:EU:C:2019:255".
- ↑ "27. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Slewo vs Sascha Ledowski, C-681/17, ECLI:EU:C:2019:255 punktid 12-16".
- ↑ 12,0 12,1 "27. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Slewo vs Sascha Ledowski, C-681/17, ECLI:EU:C:2019:255 punkt 25".
- ↑ "27. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Slewo vs Sascha Ledowski, C-681/17, ECLI:EU:C:2019:255 punktid 43-48".
- ↑ "Dormeo madratsite vahetamine ja tagastamine".
- ↑ "Garantii ja kaupade tagastamine".
- ↑ "Kauba tagastamine".
- ↑ 17,0 17,1 4. oktoobri 2017. aasta Tarbijavaidluste komisjoni otsus Tarbija vs Studio Moderna OÜ, 6-1/005941-481-17
- ↑ 18,0 18,1 5. detsembri 2018. aasta Tarbijavaidluste komisjoni otsus Tarbija vs Studio Moderna OÜ, 6-1/18-006886
- ↑ 4. novembri 2019. aasta Tarbijavaidluste komisjoni otsus Tarbija vs Jysk Linnen'n Furniture OÜ, 28-1/19-006872