TJK jalgpalliväli
 | |
| Asukoht | Narva mnt 65 |
|---|---|
| Avatud | 16. august 1925[1] |
| Renoveeritud | 1951 (ETKVL staadion) |
| Suletud | 2004 |
| Kate | muru |
| Ehituse maksumus | 1,5 miljonit marka |
| Arhitekt | Karl Burman |
| Mahutavus | 3740 |
| Väljaku mõõtmed | 104 × 74 m |
| Võistkonnad | |
| Tallinna Jalgpalli Klubi | |
TJK jalgpalliväli (hiljem ETKVL staadion) oli spordiväljak Tallinnas Narva maantee ääres praeguse Kadrioru Ärikeskuse ja Liivaoja kvartali kohal. Spordiplatsi ehituse korraldas Tallinna Jalgpalli Klubi ja see läks maksma umbes 1,5 miljonit marka. Väljak avati 1925. aastal.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
1921. aastal asutatud TJK asus kohe otsima krunti staadioni tarvis. Esialgu noolis TJK Kalamajas asunud Graniidi ja Sõja tänava vahelist väljakut, kuid linn pakkus klubile Kadrioru ranna ja Narva maantee äärset küsitava prügiga täidetud maa-ala.[2] Pärast rendilepingu sõlmimist asus Tallinna Jalgpalli Klubi ehituseks raha koguma ja 1925. aasta aprillis alustati 120 meetri pikkuse tribüüni ehitamist. Staadioni projekteeris arhitekt Karl Burman ja staadion avati 1925. aasta augustis.[3]
TJK jalgpalliväli oli Eesti esimene muruväljakuga jalgpallistaadion (seni Tallinna peamisteks mängupaikadeks olnud Tiigiveski, Spordi väljak ja Kalevi aed olid peamiselt kruusliivapinnasega) ja oma 3740 pealtvaatajat mahutava peatribüüni ja lisaks väljaku ääres oleva ligi 6000 seisukohaga ka riigi suurim staadion, kuni selle tiitli võttis endale Kadrioru staadion. Lisaks TJK kodumängudele võõrustas väljak ka mitmeid Tallinna Spordi ja Tallinna Kalevi rahvusvahelisi jalgpallimänge ning 1927. aastal ka ühe korra Eesti jalgpallikoondist.
TJK jalgpallistaadion hävis teises maailmasõjas, pärast seda taastati spordiväljak 1951. aastal Eesti Tarbijate Kooperatiivi Vabatahtliku Liidu (ETKVL) staadioni nime all.[4] ETKVL staadion osutus aga „ebaõigesti ehitatud“ kääbusstaadioniks, mis tähendas, et seal ei saanud seetõttu pidada nõuetekohaselt kergejõustiku- ja jalgpallivõistlusi.[4] Staadion kadus lõplikult ajalukku 2004. aastal, kui algas Liivaoja elamukvartali ehitus.[5]
-
Õhuvaade Kadrioru alguse kohalt Narva mnt ja sadama territooriumi hoonestusele ning TJK staadionile (hilised 1920ndad/1930ndad) -
Endine TJK jalgpalliväli ja selle asukoht kujutatud 2023. aasta kaardil
Eesti jalgpallikoondise mängud
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti jalgpallikoondis mängis sellel staadionil ühe korra, kui 10. augustil 1927 võõrustati Soomet.[6] 5000 pealtvaataja ees võitis Eesti Arnold Pihlaka ja Ernst Jolli väravatest 2–1.[7] Mängu järel hinnati kodumeeskonna võitu ajalehtede ja asjatundjate poolt niivõrd kindlaks, et Spordilehes kolm päeva hiljem ilmunud ülevaates kirjutati järgnevalt:[8]
"/.../ Suur spordirahvas Soome, kellel kahekümne aasta pikkune pallikultuur, pidi kesknädalal oma esitajate kaudu gentlemanliku avameelsusega tunnistama, et Eesti jalgpall ületab Soome oma. Kolm korda noorema Eesti palliliidu progress on soomlastele tõsiselt üllatav. Maavõistlusele järgnenud banketil lausus Soome palliliidu abiesimees dr. Lauri Tanner, et Eestist on nüüd saanud jalgpalli alal õpetaja Soomele. /.../ Spordilehe regulaarne toimetaja H. Tammer lausus: „Eesti-Soome nüüdne maavõistlus on Eesti spordi kõigi aegade ilusamaid saavutusi. Seda mitte nii palju tagajärjelt kui mängult. Halbu üllatusi pakub jalgpall meile tihti, kuid nii head väga harva."
| Kuupäev | Tulemus | Võistlus | Pealtvaatajaid | |
|---|---|---|---|---|
| 10. august 1927 |  Eesti – Soome 
|
2–1 | Maavõistlus | 5000 |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- (Videoarhiiv) Rahvusvahelised jalgpallivõistlused TJK väljal 3.-15.august 1926.a. (alates 2:35)
- (Videoarhiiv) Koolide võimlemispidu TJK väljal
- (Videoarhiiv) "Estonia" võidab jalgpallis Soome meistri Helsingi Palloseura 2:1 (1936)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestispordileht19250820.2.11# TJK jalgpallivälja avamine, Spordileht, 20. august 1925
- ↑ Schwede, Indrek (2022). Eesti jalgpalli ajalugu I osa. Lk 126, 146.
- ↑ "TJK jalgpalliväli avamisvalmis". Eesti Spordileht. 14. august 1925.
- ↑ 4,0 4,1 Schwede, Indrek (2021). "Jalgpalli positsioonist Eestis ja selle marginaliseerumise põhjustest Nõukogude anneksiooni perioodil". Tartu Ülikooli Kirjastus: 93.
- ↑ "Kadriorgu tuleb uus elamurajoon". Eesti Päevaleht. 14. juuni 2004.
- ↑ "Koondise võiduprotsent Eesti staadionitel". Jalka. November 2014. Lk 50.
- ↑ "Kolmas võit". Eesti Spordileht. 13. august 1927.
- ↑ Kivi, Toomas (13. august 1927). "2:1. Võidu puhul". Eesti Spordileht.