Mine sisu juurde

Tšernihivi Issandamuutmise peakirik

Allikas: Vikipeedia
Vaade kirikule loodest
Kolm idaapsiidi, vaade kagust
Kiriku põhiplaan (idasuund ülal)
Nelitise arkaad (foto Sergi Šimanski, 1950. aastad)

Tšernihivi Issandamuutmise peakirik (ukraina keeles Спасо-Преображенський собор) on Tšernihivis asuv 11. sajandil ehitatud kirik, Tšernihivi vanim ehitis ja vanim säilinud näide mongolite vallutuse eelsest Kiievi-Russi arhitektuurist. Kirik asub detinetsi territooriumil, kus tänapäeval on park.[1]

2023. aastani kasutas hoonet pühakojana Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik. 25. detsembril 2023 pidas kirikus jõululiturgia Ukraina Õigeusu Kirik ja 2024. aasta kevadel hakati kirikut UÕK tegevusteks korrastama, muuhulgas lammutades MPUÕK ehitatud kooskõlastamata ehitisi.[2]

Alates 1989. aastast on Tšernihivi Issandamuutmise peakirik Tšernihivi ajaloolise keskuse ühe osana UNESCO maailmapärandi nimistu nominent.[3]

Peakiriku ehitamist alustas Tšernihivi vürst Mstislav, ja pärimuse järgi suri Mstislav 1035. või 1036. aastal, mil kiriku müürid olid ratsamehe kõrgused. Mstislav maeti kirikusse ja ehitust jätkas Mastislavi vend Jaroslav. Ehitise täpne valmimise aeg on teadmata. Mstislavi kõrvale on kirikusse maetud teisigi kõrge staatusega isikuid ja valitsejaid, sealhulgas suurvürst Svjatoslav II (suri 1076) ja mitu Tšernihivi vürsti.

Kirik sai kahjustada 1239. aastal mongolite vallutuse ajal, see renoveeriti 17. sajandil, põles taas 18. sajandil ja renoveeriti taas hiljem. Kiriku interjöör ja praegune sisustus pärinevad 19. sajandi lõpust.

Arhitektuur

[muuda | muuda lähteteksti]
Tellistest dekoor põhjatorni seinal

Arhitektuuris põimuvad Bütsantsi ristkuppelkiriku ja romaani basiilika jooned. Ruumitüübilt on ehitis ristkülikukujulise põhiplaaniga kuppelbasiilika. Lääne-ida-suunaliselt on ehitise pikkus 28,25 meetrit, põhjast lõunasse 19,20 meetrit.

Ehitusmaterjaliks on Bütsantsi arhitektuurile iseloomulik vaheldumisi ridadena laotud lame rooma tellis ja looduskivi (opus mixtum, opus vittatum). Fassaadi liigendavad lamedad liseenid ja kaks rida ümarkaarseid petikuid. Dekoratiivseks elemendiks olid külgepidi erisuunaliselt asetatud tellistest laotud kaared ja horisontaalsed, meanderfriisi meenutavad ornamendiribad, mis näitavad, et algselt polnud hoone krohvitud. Aknaavad on säilinud suhteliselt väikeste ja kitsastena. Hilisematel perioodidel on kirik kaetud valge krohvikihiga, ent tänapäeval on osa seinapindu avatud nende algses väljanägemises.

Kaks rida ümarpiilareid jagab siseruumi kolmeks lööviks, mis lõpevad kolme apsiidiga idaseinas. Ehitise lääneotsas on Bütsantsi keskperioodi kirikutele tüüpiline narteks, millest pääseb ida pool asuvasse kirikusaali (naos). Nelitis, mida kroonib neljale võimsale sambale toetuv peakuppel, on põhja- ja lõunalöövist eraldatud kolmekaarelise arkaadiga. Peakupli ümber paikneb neli kõrvalkuplit, mis Bütsantsi keskperioodi arhitektuurile omaselt on paigutatud peakupli suhtes diagonaalselt.

Esifassaadil on kaks torni, üks kummalgi küljel. Põhjapoolne torn on kuulunud kiriku algkavatisse ja kujutas endast trepitorni, mis viis kiriku ülakorrusele (empoorile). Torni praegune koonuskatus pärineb 18. sajandi teisest poolest, samuti fassaadi suhtes sümmeetriliselt paiknev lõunapoolne torn, mis ehitati seal algselt asunud ristimiskabeli asemele.

Algselt freskodega kaetud olnud 11. sajandi siseruumist on säilinud üksikuid osi seinamaalingutest, olulisim neist püha Tekla figuur. Väljakaevamistel on avastatud osi algsest põrandast, mis oli tehtud värviliste inkrusteeringutega kiltkiviplaatidest. Nelitist külglöövidest eraldavate arkaadide sambad olid tehtud marmorist, kuid need on hilisematel perioodidel müüritisega ümbritsetud.

18. sajandi tulekahjus hävisid põhja- ja lõunalöövi puutaladele toetunud empoorid, mis olid tavalised Bütsantsi kirikutes (matroneum), puudusid aga Kiievi-Vene arhitektuuris. Empoore ei taastatud hilisemas ennistustöös. Narteksi teine korrus säilis ja selle põrandat katavad kaunistustega kiltplaadid.

18. sajandist pärineb kiriku barokne ikonostaas.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]