Tüse adeenium

Tüse adeenium
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Emajuurelaadsed Gentianales
Sugukond	Koerakoolulised Apocynaceae
Perekond	Adeenium Adenium
Liik	Tüse adeenium (Forssk.) Roem. & Schult.
Binaarne nimetus
Adenium obesum
Sünonüümid
Adenium coetaneum Stapf Adenium honghel A. DC. Nerium obesum Forssk.

Tüse adeenium Tansaanias

Tüseda adeeniumi seeme (läbimõõt 1 cm)

Tüse adeenium (Adenium obesum) on koerakooluliste sugukonda adeeniumi perekonda kuuluv puittaimeliik.

Tüse adeenium on sukulentne põõsas. Ta on enamasti igihaljas, kuid mõnikord võib ka kuivuse või külma tõttu lehed langetada.

Levik

Tüse adeenium kasvab Aafrikas Saheli piirkonnas (Senegalist Sudaanini), Aafrika ida- ja lõunaosas ning Araabia poolsaarel.

Ta kasvab pärismaisena Egiptuses, Tšaadis, Etioopias, Somaalias, Sudaanis, Keenias, Tansaanias, Ugandas, Kamerunis, Beninis, Elevandiluurannikul, Guineas, Malis, Mauritaanias, Nigeris, Nigeerias, Senegalis, Omaanis, Saudi Araabias, Jeemenis; naturaliseerununa Sri Lankal. Taime kultiveeritakse ka mujal Aafrikas, samuti Kagu-Aasias.

Taim kasvab savannis, peamiselt liivasel ja kaljusel pinnal, kuni 2100 meetri kõrgusel merepinnast. Ta eelistab poolkuiva kliimat.

Välimus

Taim kasvab 1–3 meetri kõrguseks. Tüvi on jämenenud, tüükaosa moodustab maapinna läheduses paksendi (caudex). Koor on sile, kahvatuhallikas-rohekas kuni pruun.

Lehed paiknevad võrsete tippudes spiraalsete asetuvate kobaratena. Leht on äraspidimunajas, terve servaga, nahkjas, 5–15 cm pikkune ja 1–8 cm laiune. Torujad õied on 2–5 cm pikkused; läbimõõt on 4–6 cm. Õiel on viis kroonlehte. Õied on roosad, kroonlehe keskosa on tihti heledam.

Paljunemine

Tüse adeenium on putuktolmleja. Õie viljastumisest vilja valmimiseni kulub 2–3 kuud.

Taime 11–22 cm pikkune vili on kukkur, mille moodustavad kaks alusel kokkukasvanud osakukrut. Vili on hallikas, otstest kitsam, avaneb pikisuunas. Pikergused lendkarvadega seemned on 10–14 mm pikkused.

Kasutamine

Taimemahl sisaldab mitmesuguseid mürke, eelkõige südametegevust kahjustavaid glükosiide ja aglükoone. Taime juurte ja okste mahlast tehakse jahipidamisel kasutatavat noolemürki.

Taimeosadest tehtud tõmmisega on ravitud muu hulgas suguhaigusi ja nahahaigusi ning tõrjutud täisid. Mahla on kasutatud hambapõletike ja põletikuliste haavade raviks.

Oksi kasutatakse ka kütteks.

Parasvöötmes kasvatatakse teda toataime ja bonsaina.

Alamliigid

• Adenium obesum subsp. obesum (Sahel)
• Adenium obesum subsp. oleifolium (Lõuna-Aafrika Vabariik, Botswana)
• Adenium obesum subsp. socotranum (Sokotra)
• Adenium obesum subsp. somalense (Ida-Aafrika)