Tõrs
Tõrs on suur silindriline või ülalt pisut ahenev laudnõu.[1][2]
Saarte murdes ja läänemurdes on nimetatud ka sõnaga "tann", Lõuna-Eesti murretes tõrike, võru murdes tõrdu.[3]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Tõrs oli vanasti Eesti suurim laudnõu või ummik, suuremate tõrte (õlletõrte) kõrgus ja läbimõõt pealt kõikus 1 meetri ümber, allosa võis olla kõrgusest kuni 20 cm laiem. Tõrred olid harilikult jalgade ja kaaneta, eraldi tõrrejalal (raejalgadel) seisvad ning nende maht oli tavaliselt 200–300 liitrit. [4]
Tõrres hoiti soolvees liha, säilitati kapsaid, teravilja, tehti õlut, leotati pesu, pargiti nahka, vanutati riiet, tallis või laudas hoiti vett jne.[1]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. lk 321
- ↑ Tõrs. Eesti keele seletav sõnaraamat, vaadatud 21. veebruar 2022.
- ↑ Tõrs. Väike murdesõnastik, vaadatud 18. veebruar 2022.
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 210
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Ants Viires. "Eesti rahvapärane puutööndus". Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1960