Tõnu Pani
Tõnu Pani (sündinud 29. juunil 1956 Elvas[viide?]) on eesti geoloog ja museoloog.[1]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Tõnu Pani on põllumajandustöötaja poeg.[1]
Lõpetas 1974 Tartu 5. Keskkooli, 1979 Tartu Riikliku Ülikooli geograafia-geoloogiaosakonna, geoloogiamagister (1998, TÜ), väitekiri "Sulfiidi-karbonaatsed lõhetäited Põhja-Eesti paelavas". 1999–2006 TÜ geoloogiainstituudi doktorant.[1]
Oli 1979–1992 Tartu Ülikooli zooloogiamuuseumi geoloogia osakonna juhataja, 1992–1995 peavarahoidja, 1995– varahoidja, ühtlasi 1988–1989 geoloogia ja mineraloogia kateedri vanemõpetaja. Õpetanud geoloogia ajalugu, museoloogiat, mineraloogiat, maateaduse aluseid, geoloogia aluseid, Eesti geoloogiat.[1]
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Uurimisvaldkonnad: mineraloogia, petroloogia, teaduslugu, gemmoloogia. Londoni Gemmoloogiaühingu (FGA), Eesti Geoloogia Seltsi, Eesti Muuseumiühingu liige (1989–1992 esimees), alates 2014 Muuseumiühingu auliige. Umbes 20 teaduspublikatsiooni.[1]
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- The history of the Tartu University geological collection. // Museums and collections in the history of mineralogy, geology and paleontolgy. Dresden, 1992
- Lõhetäited. // Pakri saared – loodus ja inimtegevus. Tallinn, 1998
- Inimene ja kivid (kaasautorid I. Puura, M. Isakar). // Eesti Loodus (2002) 1
- Geoloogia õpetamisest Tartu Ülikoolis 1802–1918. // Geoloogia õpetamine Eestis läbi kolme sajandi. Tartu, 2005
- Geoloogiamuuseum. // Universitas Tartuensis 1632–2007. Tartu, 2007
- Geoloogilised kogud. // TÜ Loodusmuuseum. Loodusharidus, kogud ja uurimistöö. Tartu, 2007
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 125
- Eesti geoloogia: biograafiline teatmik. Tallinn, 1995, 85
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tõnu Pani Eesti Teadusinfosüsteemis
