Syngnathinae
| Syngnathinae | |
|---|---|
_01.jpg) Syngnathus leptorhynchus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Alamhõimkond |
Selgroogsed Vertebrata |
| Infrahõimkond |
Lõugsuused Gnathostomata |
| Ülemklass |
Luukalad Osteichthyes |
| Klass |
Kiiruimsed Actinopterygii |
| Selts |
Merinõelalised Syngnathiformes |
| Sugukond |
Merinõellased Syngnathidae |
| Alamsugukond |
Syngnathinae |
Syngnathinae on merinõelaliste alamsugukond merinõellaste sugukonnast. Siia kuuluvad kõik merinõellased peale merihobukeste.
Alamssugukonda Syngnathinae kuuluvad kalad on kas väga pika peenikese kehaga (osadel liikidel nõelja kujuga) või täiesti omalaadse, kohati kummalise, vetikaid meenutava kujuga (narmaskalad). Kuid kõigile neile on iseloomulik pikk torujas ninamik ja hambutu suu, mis vee kiire sissetõmbumise teel imeb toitu. Täiskasvanud kalade pikkus jääb vahemikku 2,5–60 sentimeetrit. Saba on tavaliselt pikk, kuid sabauim on väike või puudub üldse. Samuti puuduvad kõhuuimed.[1]
Läänemeres elab ainult kaks merinõellaste liiki – harilik madunõel (Nerophis ophidion) ja harilik merinõel (Syngnathus typhle) – mõlemad nad kuuluvad alamsugukonda Syngnathinae, kuid erinevatesse perekondadesse.[1]
Mustas meres on levinud 6 Syngnathinae liiki. Ühte neist, punnpõsk-merinõela (Syngnathus nigrolineatus) on aga kohatud koguni Dnepris Kiievi kohal, sest merinõellased tungivad mõnikord järvedesse ja jõgedesse. Selsamal liigil on Kaspia meres evolutsiooni käigus isolatsiooni tõttu tekkinud alamliik.[1]
Merihobukese-laadsed merinõellased
[muuda | muuda lähteteksti]
Mitmed alamasugukonna Syngnathinae kääbusvormid (inglise keeles on nende koondnimetuseks "pygmy pipehorses" ('pügmee-toruhobukesed')) moodustavad omaette parafüleetilise rühma Acentronurinae. Välimuselt meenutavad nad veidi merihobukesi, kuid ujuvad horisontaalasendis nagu merinõelad. Nende keha pikkus jääb enamasti vahemikku 5–8 sentimeetrit, erandina Kyonemichthyse isendid on suuruses umbes 2,7 sentimeetrit.
Merihobukese-laadsete merinõellaste ("pygmy pipehorses") morfoloogilised andmed lubavad oletada, et nad on merinõellaste ("pipefishes") ja merihobukeste evolutsiooniline vahelüli. See aga tähendaks, et nad on püstasendis ujuvate merihobukeste vahetud eellased.
Sellesse kääbusvormide rühma kuulub 4 perekonda:
- Acentronura Kaup, 1853
- Amphelikturus Parr, 1930
- Idiotropiscis Whitley, 1947
- Kyonemichthys Gomon, 2007
Taksonoomia
[muuda | muuda lähteteksti]Alamsugukonna Syngnathinae perekonnad[2]:
- Acentronura Kaup, 1853
- Amphelikturus Parr, 1930
- Anarchopterus Hubbs, 1935
- Apterygocampus Weber, 1913
- Bhanotia Hora, 1926
- Bryx Herald, 1940
- Bulbonaricus Herald, 1953
- Campichthys Whitley, 1931
- Choeroichthys Kaup, 1856
- Corythoichthys Kaup, 1853
- Cosmocampus Dawson, 1979
- Doryichthys Kaup, 1853
- Doryrhamphus Kaup, 1856
- Dunckerocampus Whitley, 1933
- Enneacampus Dawson, 1981
- Entelurus Duméril, 1870
- Festucalex Whitley, 1931
- Filicampus Whitley, 1948
- Halicampus Kaup, 1856
- Haliichthys Gray, 1859
- Heraldia Paxton, 1975
- Hippichthys Bleeker, 1849
- Hypselognathus Whitley, 1948
- Ichthyocampus Kaup, 1853
- Idiotropiscis Whitely, 1947
- Kaupus Whitley, 1951
- Kimblaeus Dawson, 1980
- Kyonemichthys Gomon, 2007
- Leptoichthys Kaup, 1853
- Leptonotus Kaup, 1853
- Lissocampus Waite & Hale, 1921
- Maroubra Whitley, 1948
- Micrognathus Duncker, 1912
- Microphis Kaup, 1853
- Minyichthys Herald & Randall, 1972
- Mitotichthys Whitley, 1948
- Nannocampus Günther, 1870
- Nerophis Rafinesque, 1810
- Notiocampus Dawson, 1979
- Penetopteryx Lunel, 1881
- Phoxocampus Dawson, 1977
- Phycodurus Gill, 1896
- Phyllopteryx Swainson, 1839
- Pseudophallus Herald, 1940
- Pugnaso Whitley, 1948
- Siokunichthys Herald, 1953
- Solegnathus Swainson, 1839
- Stigmatopora Kaup, 1853
- Stipecampus Whitley, 1948
- Syngnathoides Bleeker, 1851
- Syngnathus Linnaeus, 1758
- Trachyrhamphus Kaup, 1853
- Urocampus Günther, 1870
- Vanacampus Whitley, 1951
Alternatiivne süstemaatika
[muuda | muuda lähteteksti]Ülaltoodud alamsugukonna Syngnathinae perekondade nimistus on 4 perekonda (Acentronura, Amphelikturus, Idiotropiscis ja Kyonemichthys), mis teistel andmetel süstematiseeritakse eelpool toodust erinevalt. Neid liigitatakse kas alamsugukonda Hippocampinae[3] või siis moodustatakse neist eraldiseisev alamsugukond Acentronurinae[4].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Loomade elu, kd 4, lk 305–307
- ↑ Syngnathinae World Register of Marine Species
- ↑ Kuiter, R.H. (2000) Seahorses, Pipefishes and their Relatives – A Comprehensive Guide to Syngnathiformes. TMC Publishing, Chorleywood, UK. (Amazon.com)
- ↑ Nerida G. Wilson & Greg W. Rouse (2010). "Convergent camouflage and the non-monophyly of ‘seadragons’ (Syngnathidae: Teleostei): suggestions for a revised taxonomy of syngnathids". – Zoologica Scripta, 39, 551–558.