Svisłač (Mahiloŭ oblast)

Svisłač
	[ Svislatš ]
valgevene	Свіслач * / Svisłač *transkriptsioon: Svislatš
vene	Свислочь (Svislotš)
	Elanikke: 760 (2007)
	Koordinaadid: 53° 26′ N, 28° 58′ E

Svisłač (poola keeles Świsłocz, transkribeerituna Svislatš) on agrolinnake, endine alev ja linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis Asipovičy rajoonis, Svisłači külanõukogu halduskeskus. Svisłač asub merepinnast 148 meetri kõrgusel, rajoonikeskuse Asipovičyni on sealt 25 kilomeetrit.

Svisłač asub Svisłači ja Biarezina jõe ühinemispaigas, seal on jõesadam. Agrolinnakeses paikneb lastesanatoorium. Külas on keskkool ja põhikool, kultuurimaja ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on sealne linnamägi ja õigeusu kirik.

Ajalugu

XI–XIII sajandil asus praeguse agrolinnakese kohal linnus, mida piirasid vallikraav ja muldvall. XIV sajandil sai asulast iseseisva vürstiriigi pealinn. Aastal 1506 rüüstasid Svisłačit tatarlased, aastal 1535 aga Moskva väed.

XVI sajandi keskel läks asula Haraburdade valdusse. Seoses territoriaal-administratiivse reformiga hakkas asula kuuluma Minski vojevoodkonda ja Minski maakonda. Aastal 1648 rüüstasid alevit kasakad; taas sattus alev kasakate rüüsteretke sihtmärgiks Uputuse ajal. XVII sajandil kuulus alev Radziwillidele. Aastal 1705 asutati sinna frantsisklaste klooster. XVIII sajandi lõpus läks alev Zaviszade valdusse.

Poola jagamisel läks alev aastal 1793 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Minski kubermangu ja Babrujski maakonda. Toona peeti Svisłačis kaks korda aastas laata. Aastal 1886 oli alevis kaks õigeusu kirikut, neist üks oli kihelkonna keskuseks, samuti kihelkonna keskuseks olev katoliku kirik, 2 kooli ja 40 poodi.

Aastal 1919 läks Svisłač Valgevene NSV koosseisu, kus sellest sai rajoonikeskus. Aastal 1931 rajoon kaotati, alevist sai küla.