Suur rohepesu käsiraamat
![]() | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2024) |
Suur rohepesu käsiraamat | |
---|---|
Autor | Jüri Liiv |
Illustreerija | Urmas Nemvalts |
Kaane kujundaja | Merike Tamm |
Toimetaja | Lea Arme |
Päritolumaa | Eesti |
Keel | eesti |
Kirjastaja | Hea lugu |
Ilmumisaeg | 2023 |
Lehekülgi | 285 |
ISBN | 978-9916-726-23-5 |
"Suur rohepesu käsiraamat" on Jüri Liivi 2023. aastal ilmunud populaarteaduslik teos, mis üritab keerulisse rohepöörde teemasse teaduspõhist selgust tuua.
Autor nimetab rohepööret ohtlikuks hulluseks ja maalib inimkonna tulevikust tumeda pildi. Kliimaalgatused kuulutab ta läbikukkunuks ja toob oma väidete kinnituseks hulga põhjendusi. [1]
Raamat räägib lihtsas keeles iroonilisel toonil rohepöörde pahupoolest – rohepesust. Liiv toob välja põhjused, tundemärgid ja seletab näidetega lahti, miks asjad ei toimi päris nii, nagu selgeks üritatakse teha. Autor valgustab ja purustab kliimaneutraalsust püüdva poliitika keskkonnavaenulikke algatusi ehk rohepesu. [2]
Teksti ilmestavad karikatuursed vahepildid, mis omakorda suunavad mõtlema rohepöörde sildi all levitatava info kohatisele absurdsusele. [2]
Peatükid on andmerikkad, sinna on pikitud rohkesti näiteid ja metafoore, kuid kirjutatud teaduslikke termineid kasutamata. Iga teema lõpetuseks on soovitatud lisalugemiseks raamatuid ja artikleid. [2]
Eesti Teadusagentuur toetas rahaliselt raamatu väljaandmist, ja taandas end sellest ning nõudis sellisel kujul raamatu müümise peatamist, sest raamatu sisu ei vastavat nende hinnangul taotluses kirjeldatule ega sobivat taotluses mainitud sihtrühmale.[3]
Jüri Liiv tunnistab, et raamatusse on sattunud kümmekond väikest viga, kuid kõik väited on teaduslikult tõestatud ja viited on olemas. [4]
Jüri Liiv: "Raamat tuli täpselt selline, nagu ma kavatsesin seda kirjutada." [4]
Peatükkide loetelu[muuda | muuda lähteteksti]
- Alustuseks
- Kas rohepesuga on võimalik kõik asjad roheliseks pesta?
- Inimene, energia, kliima
- Ürgkütused
- Taastuvenergia
- Tuumaenergia
- Energia salvestamine
- Vesinikuenergeetika
- Elektrivõrgud
- Metallid
- Vesi
- Põld
- Mets
- Muld. Turvas. Huumus
- Meid on liiga palju
- Inimene kui tarbiv loom
- Digimaailm
- Transport.
- Moetööstus
- Taaskasutus, uuskasutus, ringmajandus
- Kokkuvõtteks [1]
Sisuülevaade[muuda | muuda lähteteksti]
Jüri Liiv alustab raamatut selgitustega, mis üldse on rohepesu ja mis on selle põhilised võtted.
Edaspidi põhjendab ta, miks üks või teine algatus on halb või täielik rohepesu. Mõned näited.
- Kasvav tarbimine ja majandus ei ole jätkusuutlikud, sest igavesti kasvada ei ole termodünaamiliselt võimalik, nagu ei ole jätkusuutlik ka ringmajandus.
- Elektriautod on kliimasäästlikud ainult teel sõites, mitte aga siis, kui vaadata kogu nende eluringi, tootmisest utiliseerimiseni.
- Inimene on omnivoor, mitte taimetoitlane.
- Taime- ja mahetoidu tootmine ei toida maakera rahvastikku ära ning on kokkuvõttes keskkonnale mürgisem.
- Päikse- ja taastuvenergia on Eestis mõttetud, sest seda ei ole võimalik toota vajalikul ajal piisavalt ning hämaramateks päevadeks salvestada.
- Biokütused hävitavad loodust, sest need tehakse õlipalmist või põllukultuurist, mille jaoks võetakse maha vihmametsi ja mürgitatakse keskkonda.
- Krüptoraha kui meeletu energiaraiskaja.
- Mida enam religiooni ja reklaami, seda rumalamad on inimesed.
- Rail Baltic tundub tavapärase Eesti rehepaplusena.
- Sündimust peaks jõuliselt piirama, sest maakeral elab juba praegu liiga palju inimesi.[1]
Raamatust leiab ka häid asju, mis ei ole rohepesu. Mõned näited.
- Hüdroenergia, mida Eestis küll ei ole, on mõistlik viis energia tootmiseks.
- LED-lambid, -pirnid.
- Uus- ja taaskasutus mingites valdkondades.
- KredExi toetused elamute soojustamiseks.
- E-fuel ehk mittefossiilne vedelkütus.
- Klaasi taaskasutus.
- Loobuda kapitalismist ehk tuluteenimise ihalusest.[1]
Kokkuvõttes usub Jüri Liiv, et kui teadust rahastataks piisavalt, siis oleksid teadlased võimelised lahendama energiaprobleemid mõnekümne aastaga. Selleks tuleb ühiskonnas ellu viia kolm muutust:
- Viia Maa rahvaarv kiiresti alla ühe miljardi inimeseni.
- Tarbida ainult eluks vajalikku. See ei puuduta mittemateriaalseid väärtusi, näiteks muusika ja kultuur.
- Loobuda ideest, et kapitali omanik peab teenima sellelt tulu.[1]
Siiski on suur osa teadlasi veendunud, et kliimakatastroof ei ole mitte kuidagi välditav ja paarikümne aasta jooksul ootab inimkonda ees suur kollaps. [1]
Vastuvõtt[muuda | muuda lähteteksti]
"Suur rohepesu käsiraamat" tekitas pärast ilmumist Eestis suure vastukaja. Kriitikud heidavad ette, et raamatu sisu pole teadus-, vaid arvamus- ja huvipõhine, liiga lihtsustatud ning palli ühte auku taguv. Nurisetakse osa viidete puudumise üle, kuid autor kinnitab, et kõik väited on teaduspõhised ja viidatud.[4]
Pooldajad on tänulikud, et lõpuks on keegi teadlase taustaga inimene selgitanud põhjalikult ja lihtsas keeles, miks rohepööre sellisel kujul ei toimi ega saagi toimida. [5]
Hoolimata kriitikast (või tänu sellele) on raamat muutunud bestselleriks[viide?] ning novembri alguses 2023, kaks kuud pärast esmatrüki ilmumist anti välja kolmas tiraaž, mis on Eestis populaarteaduslike raamatute seas erakordne.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Liiv, Jüri (2023). Suur rohepesu käsiraamat. Hea lugu. ISBN 978-9916-726-23-5.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Laineste, J. (2023, 12. september). Suur rohepesu käsiraamat. Jüri Liiv. kliimaaktivist.ee https://kliimaaktivist.ee/raamatud/suur-rohepesu-kasiraamat-juri-liiv/
- ↑ Allik, A. (2023, 20. oktoober). ETAG selgitab "Suur rohepesu käsiraamat" asjaolusid. Eesti Teadusagentuur. https://etag.ee/etag-selgitab-suur-rohepesu-kasiraamat-asjaolusid/
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Oidermaa, J. J. (2023, 20. oktoober). Teadusagentuur distantseeris end kõmulisest rohepesu raamatust. Eesti Rahvusringhääling. https://novaator.err.ee/1609140032/teadusagentuur-distantseeris-end-komulisest-rohepesu-raamatust
- ↑ Raamatukoi. (2023). Raamatukoi.ee. https://www.raamatukoi.ee/suur-rohepesu-k%C3%A4siraamat