Suur-kirjurähn

Suur-kirjurähn
	; Vana isaslind
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Rähnilised Piciformes;
Sugukond	Rähnlased Picidae;
Perekond	Kirjurähn Dendrocopos;
Liik	Suur-kirjurähn;
Binaarne nimetus
	Dendrocopos major; (Linnaeus, 1758)
Sünonüümid
	Dendrocopos submajor; Dryobates major

Suur-kirjurähn (Dendrocopos major) on Eesti levinuim rähniliik. Kuulub kirjurähni perekonda.

Suur-kirjurähni pesitsusaegset arvukust hinnatakse 50 000 – 100 000 paarile, talvist arvukust 50 000 – 300 000 isendile^[1].

Eluviis

Rähn ei kipu oma territooriumilt lahkuma.

Nad toetuvad sabale, hoiavad küünistega puukoorest ja toksivad nokaga vastu puutüve. Rähn toksib ja uuristab puutüvesid tundide kaupa. Rähni väga tugev kael võimaldab kaua toksida ja ta aju talub hästi lööke. Nokk kulub toksimise tõttu, kuid kasvab iga päev.

Toitumine

Toitub putukatest, röövikutest. Putukaid püüab oma pika keelega. Toksivad sageli ka hoonete soojustusmaterjali lootuses sealt midagi leida. Toksivad ka puit-konstruktsioone auklikuks.