Suur-Muksalma

Tundra taimkate Suur-Muksalma saare rannajoonel

Suur-Muksalma (vene:Большая Муксалма) on väikesaar Solovetsi saarestikus. Pindala 17 km².

Saarel ei kasva Solovetsile iseloomulikku kõrget metsa ega ole järvesid. Puud on kidurad, valdavalt võsastunud rohumaad on kivise ja liivase pinnasega. Saare kagu osa on soine. Suur-Muksalma ja Suur-Solovetsi saart ühendab 1,2 km pikkune kivist tamm, mida kutsutakse Solovetsi kivisillaks.

Saar oli asustatud teisel aastatuhandel eKr. Alates Solovetsi kloostri rajamisest arenes saarel karjakasvatus, seal kasvatati linde, sigu, veiseid ja hobuseid. Loomakasvatus jätkus Gulagi aegu kuni sovhoosi lõpuni, mis hääbus pärast mereväebaasi likvideerimist 1991. aastal. Hooned on varemeis. Taastamisel on Püha Sergiuse kirik, mis oli nõukogude ajal muudetud laohooneks.

Saarel ei ole alalisi elanikke. Põhiliselt külastatakse saart meritsi, harvem jalgsi ja jalgrattaga. Saarelt on kaunid vaated kitsukeste kiviribadega palistatud väinadele. Rannajoonel kasvab merikapsas. Dekoratiivsed on rohelised pohlavarred ja sügisel punaseks värvuvad rootsi kukitsa (Cornus suecica) lehemättad, mida Eestis ei kohta.

• 
  Jalgrattaga Muksalma saarelt suunaga Solovetsi saarele
• 
  1,2 kilomeetri pikkune kivisild ühendab Suur-Muksalma ja Suur-Solovetsi saart
• 
  Suur-Muksalma saare kängunud kased
• 
  Tee randumissillale ja kauguses paistva heinaküünini
• 
  Rohelised pohlavarred ja punaseks värvunud rootsi kukitsa lehemättad
• 
  Palverändurid jõudmas Suur-Muksalma saarele
• 
  Püha Sergiuse kirik (Gulagi ajal laagrihoone) tornide taastamise olus

Kirjandus

• Suur-Muksalma
• Aleksander Kaasik. Vabaduse mõtteis Karjalas. ISBN 978-9949-30-997-9