Suunduv kääne
Suunduv kääne ehk aditiiv on eesti keele lühike sisseütlev, mida osa uurijaid on pidanud omaette käändeks[1][2][3][4]. Seni pole aditiiv iseseisvaks käändeks saanud, kuna seda ei saa moodustada kõigist käändsõnadest.
Lühikese sisseütleva käände tunnused:[5]
- Ø (küla : külla)
- -de (keel : keelde)
- -tte (vesi : vette)
On oletatud, et pika või lühikese sisseütleva valik võiks oleneda verbi rektsioonist. Selle oletuse järgi kasutatakse pikka sisseütlevat näiteks verbidega segunema ja suhtuma (suhtub meresse, jõesse, peasse, veesse) ning lühikest sisseütlevat verbidega kaduma, kukkuma, minema ja tulema (läheb lehte, merre, jõkke, pähe, vette).[1] Hilisemad uurimused pole kinnitanud, et pika või lühikese sisseütleva valik oleneks verbist, millega vorm koos esineb.[6][7][8][9].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Tiit-Rein Viitso (märts 1976). "Eesti muutkondade süsteemist". Keel ja Kirjandus. Vaadatud 30. märts 2019.
- ↑ Ülle Viks (1992). Väike vormisõnastik I. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, Keele ja Kirjanduse Instituut.
- ↑ Valmen Hallap (mai 1964). "Morfeemilise positsiooni mõiste". Keel ja Kirjandus. Vaadatud 30. märts 2019.
- ↑ Henno Rajandi (juuli 1963). "Morfeemide liigitus deskriptiivses lingvistikas". Keel ja Kirjandus. Vaadatud 30. märts 2019.
- ↑ "Eesti keele grammatika tabelid" (PDF). Eesti Keele Instituut.
- ↑ Cornelius Hasselblatt (november 2000). "Eesti keele ainsuse sisseütlev on lühike". Keel ja Kirjandus. Vaadatud 30. märts 2019.
- ↑ Virve Raag (1998). The effects of planned change on Estonian morphology. Uppsala: Studia Uralica Upsaliensia 29. Acta Universitatis Upsaliensis. Lk 79.
- ↑ Kati Kio (2006). "Sisseütleva käände kasutus eesti kirjakeeles". Magistritöö: Tartu Ülikool. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. märts 2019. Vaadatud 30. märts 2019.
- ↑ Heiki-Jaan Kaalep (juuni 2009). "Kuidas kirjeldada ainsuse lühikest sisseütlevat kasutamisandmetega kooskõlas?" (PDF). Keel ja Kirjandus. Vaadatud 30. märts 2019.