Supilinna Selts
Supilinna Selts on 2002. aasta aprilli lõpus Tartus Supilinnas asutatud selts, mille peamised eesmärgid on
- suhtuda hoolivalt Supilinna miljööväärtuste säilitamisse ja elukeskkonna parandamisse;
- vahendada linnaosa elanike mõtteid ja seisukohti Supilinna eksisteerimise ja arengu üle otsustavatele instantsidele ning laiemale avalikkusele;
- Supilinna arendamise kavade koostamine ja nende elluviimise eest seismine;
- supilinlaste ühistegevuse koordineerimine.[1]
Lisaks tegeleb selts Supilinna kohta ajaloo kogumise ja avalikkusele Supilinna tutvustamisega.[2]
Seltsil on 2013. aasta märtsi seisuga 140 liiget.[3] Juhatuse liikmed on 2019. aastast Kristiina Praakli (esimees), Helen Hiiemaa, Kristjan Kool, Peep Mardiste ja Asko Tamme.
Ajalugu ja ettevõtmised
[muuda | muuda lähteteksti]2002. aasta aprillis toimusid esimesed Supilinna päevad, mille korraldusmeeskonnast kujunes Supilinna Seltsi algatustuumik: Supilinna päevade peakorraldaja Aleksander Sünter kutsus meeskonnaliikmeid seltsis osalema. Sama aasta mais loodi selts.
2003. aastal korraldati "munakivitalgud": renoveeritaval Herne tänaval koguti munakivid kokku, et neid hiljem koos ajalooliste põletatud tellistega tänava taastamisel kasutada. Hiljem hakati sarnast kujunduselementi kasutama teistel Tartu tänavatel.
2004. aastast alates annab selts välja tiitli "Parim maja": aasta jooksul kõige originaalilähedasemalt renoveeritud või miljöösse kõige paremini sobituv uus maja. Tiitlivõitja seinale kinnitatakse vastav tahvel. Samal aastal koostati seltsi algatusel ja juhtimisel Supilinna edendamise kavand 2006–2016
2006. aastal anti välja supilinlaste mälestuste raamat "Supilinn minu elus".
2011. aastal tehtud uuringule (postkastidesse viidud ankeedid, 286 vastajat) vastanutest 84,2% pidas Supilinna seltsi tegevuse mõju linnaosale pigem positiivseks, 2,2% negatiivseks, 12% polnud seltsi tegevusega kursis, 53,5% soovis seltsilt senise aktiivse linnaosa tegevusse sekkumisega jätkama, 43,7% soovis suuremat aktiivsust. Samal aastal paigaldati seltsi eestvedamisel koer Riku bareljeef Tähtvere tänavale.[1]
2012. aastal vaidlustas selts Herne 45 hoone kõrguse (arendaja Gert Roosaar), hiljem ka teised mõõtmed, kuna arendaja oli need ettenähtust suuremaks teinud. Hiljem hoone osaliselt lammutati.[4]
2013. aastal esitas selts Oa tänav 10b ja 10c kortermajade ehituse peatamist, kuna algselt kavas olnud garaažide ümberehitus ületas ettenähtud mahu. Skandaali tulemusel astus ametist tagasi Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja Karin Raid, kes on Oa 10B ja 10C arendaja Marko Perve õde. Üks hoonetest tehti hiljem uuesti väiksemaks.[5]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Liin, Aliis (2012). "Supilinna Selts: kujunemine ja roll". Acta Architecturae Naturalis Supilinn. Vaadatud 29.03.2021.
- ↑ Supilinn.ee:tutvustus
- ↑ Supilinn.ee:liikmed
- ↑ Kartau, Kadri (2013). "Ruumimuutused Supilinna piirkonnas" (PDF). Tartu ülikool, geograafia osakond. Vaadatud 29.03.2021.
- ↑ Roos, Kristjan (03.05.2013). "Supilinna Selts loodab, et Oa tänava juhtum on õnnetu erand". Õhtuleht. Vaadatud 29.03.2021.