Struuma
Struuma ehk hõõtsik (ladina keeles struma) on osadel loomadel, sh inimestel esineda võiv püsiv suurenenud kilpnääre või kilpnäärmekude, mis on patogeneesist või kilpnäärme funktsionaalsest seisundist sõltumatu.[1][2]
Struuma põhjuseid on mitmeid, sh joodipuudus organismis. Selle ennetamiseks lisatakse tänapäeval köögisoolale joodi.
Klassifikatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Struuma liigitusi on mitmeid.
- struma aberrans - lisakilpnäärme suurenemine;
- struma adenomatosa - adenoomi sisaldav kilpnääre:
- struma atoxica - mittemürgine hõõtsik;
- struma basis linguae - keelepõhimikuhõõtsik;
- struma colloides - kolloidne hõõtsik;
- struma congenita (dyshormogenica) - kaasasündinud hormooni sünteesihäirest tekkinud hõõtsik;
- struma diffusa - difuusne hõõtsik;
- struma endemica - endeemne struuma;
- struma familialis - pärilik hõõtsik;
- struma Hashimoto;
- struma hyperplastica - epiteelirakkude hüperplaasiaga hõõtsik;
- struma lingualis - keelehõõtsik;
- struma maligna - pahaloomuline hõõtsik;
- struma medicamentosa - ravimitest tekkinud hõõtsik;
- struma multinodularis - paljusõlmeline hõõtsik;
- struma ovarii - munasarjahõõtsik;
- struma retrostenalis - rinnakutagune hõõtsik;
- struma Riedel - Riedeli tür(e)oidiit;
- struma simplex - lihthõõtsik;
- struma toxica - mürgine hõõtsik;
- struma toxica nodosa - mürgine sõlmeline hõõtsik;
- struma uninodularis - ainusõlmeline hõõtsik.[3]
Ajaloolist
[muuda | muuda lähteteksti]- 1600 eKr – püüdsid hiinlased struumat ravida spetsiaaselt töödeldud käsnade ja vetikatega;
- 15 pKr – kirjeldas Celsus esimesena kaela kasvajat. Plinius püüdis struuma epideemia ajal Alpide piirkonnas kasutada samu ravivahendeid kui hiinlased varem;
- 150 pKr – soovitas Vana-Rooma arst ja anatoom Galenos struuma raviks põletatud käsnasid;
- 1475 – kirjeldas Wang Hei kilpnääret anatoomiliselt ja soovitas struuma raviks kuivatatud kilpnääret[4].
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Meditsiinisõnastik", 727:2004
- ↑ Ingrid Mesila, Enn Jõeste, Mari-Ann Reintam, Hannes Tamm, Živile Riispere, Maret Murde, Retlav Roosipuu, "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 557, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4
- ↑ "Meditsiinisõnastik", 727-728:2004
- ↑ "The history of the thyroid gland". endocrinesurgeon.co.uk. Vaadatud 09.12.2013.
