Stonewalli trahter
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2021) |
| Stonewalli trahter | |
|---|---|
| Stonewall Inn | |
 Stonewalli trahteri fassaad | |
| Üldandmed | |
| Aadress | 53 Christopher Street, Greenwich Village, Manhattan, New York City |
| Koordinaadid | 40° 44′ 1,7″ N, 74° 0′ 7,6″ W |
Stonewalli trahter (inglise keeles Stonewall Inn), mida lühendatakse sageli Stonewalliks, on Ameerika Ühendriikide suurimas linnas New Yorgis asuv geibaar ja trahter. See asub täpsemalt Lower Manhattani piirkonnas Greenwich Village'i naabruskonnas. See oli 1969. aasta Stonewalli rahutuste toimumiskoht. Rahutusi peetakse riigi kõige olulisemaks LGBT õigusi mõjutanud sündmuseks, sest see viis kaasaegse võitluseni nende õiguste eest Ameerika Ühendriikides.[1]
Algne võõrastemaja, mis tegutses aastatel 1967–1969, asus aadressil Christopheri tänav 51–53, Seventh Avenue Southi ja Waverly Place'i vahel.[2] New Yorgis asuv Stonewalli trahter lõpetas tegevuse varsti pärast ülestõusu ja oli aastate jooksul renditud kahe eraldi ruumina mitmele erinevale ettevõttele. Stonewalli nimeline baar tegutses aastatel 1987–1989 Christopheri tänaval majas nr 51, selle sulgemisel eemaldati hoone fassaadilt ajalooline silt. Ükski Stonewalli trahteri algne siseviimistlus pole säilinud. 1990. aastal renditi Christopheri tn 53 uuele baarile nimega New Jimmy’s at Stonewall Place ja umbes aasta hiljem muutis baari omanik nime lihtsalt Stonewalliks. Praegune juhtkond ostis baari 2006. aastal ja on sellest ajast peale tegutsenud trahterina. Christopheri tänava hooned nr 51 ja 53 on eraomandis.[3]
Varasem ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Stonewalli trahter, mida tunti ka Bonnie Stonewalli trahteri nime all, avati 1930. aastal. Selle nimi on tõenäoliselt tuletatud omaniku Vincent Bonavia nimest. Avalikult öeldi, et see on teetuba ja restoran, kus pakutakse kergeid eineid ja mittealkohoolseid jooke. Tegelikult oli aga see suitsukate ning seal müüdi alkoholi. 1930. aasta detsembris, kui USAs maksis kuiv seadus, tungisid trahterisse valitsuse ametnikud keelu kontrollimiseks.
Aastal 1934, kui keelust oli möödunud aasta, kolis Bonavia selle trahteri aadressile Christopheri tn 51–53. Sinna lasi ta kinnitada ka suure sildi "Bonnie's Stonewall Inn" (Bonnie Stonewalli trahter). Algselt olid hooned ehitatud hobusetallideks, kuid 1930 ehitati need ühe fassaadi taha, et sinna asutada pagaritöökoda. Bonnie Stonewalli trahter töötas baari ja restoranina, kuni selle sisemus hävis tules aastal 1964.[4][3]
Kolm maffia liiget investeerisid 1966. aastal Stonewalli trahterisse, muutes selle geibaariks. Varem oli see olnud heteroseksuaalide restoran ja ööklubi. Maffia uskus, et muidu eemale peletatud geikogukondade toitlustamine võib teenida kasumit, kuna nad müüsid lahjendatud alkoholi ja nõudsid korrapäraseid makseid, et politseile rahulejätmise jaoks pistist maksta. Tavaline oli ka see, et maffia pressis raha välja jõukamatelt nii-öelda kapis olevatelt geidelt.[5] Siiski sai Stonewallist populaarne baar. Kuigi politseireidid olid tavalised, oli see üks väheseid kohti linnas, kus geipaarid said koos tantsida (isegi kui reidid tähendasid, et nad pidid kiirelt lahku minema).[6] Kord nädalas kogus politseiametnik rahaümbrikke, kuna Stonewall Innil puudus alkoholiluba. Need olid altkäemaksud, et trahter saaks tööd jätkata. Kuigi baari ei kasutatud avalikult prostitutsiooniks, toimusid siiski narkootikumide müük ja muud "sularahatehingud". Paljud baarid hoidsid lisaviina baari taga asuvas salajases panipaigas või lähedalasuvas autos, et hõlbustada müügi võimalikult kiiret jätkamist, kui alkohol haarangu käigus ära võeti. Baari juhtkond teadis reididest tavaliselt eelnevalt politsei vihjete tõttu, ja haarangud toimusid tavaliselt piisavalt vara õhtul, et äri võiks jätkuda ka pärast politsei lahkumist. 1969. aasta lõpus, paar kuud pärast sama aasta 28. juunil alanud ülestõusu, sulgus Stonewalli trahter ajutiselt.
Ülestõus
[muuda | muuda lähteteksti]
Stonewalli rahutused olid geikogukonna liikmete vägivaldsed meeleavaldused politseireidi vastu, mis toimus 28. juunil 1969. aastal varahommikul Stonewalli trahteris. Umbes 1.20 öösel liitsid oma väed politseinik Seymour Pine New Yorgi linna avaliku eetika osakonnast, neli teist politseiniku ning neli erariietes politseiniku, kes olid juba trahteris. Tuled pandi trahteris põlema, kuid reid ei läinud plaanipäraselt. [7] Arreteeritud inimeste ja konfiskeeritud alkoholi transpordi eest vastutavad autod jäid hiljaks ja seetõttu tekkis vabastatud inimestest ning muudest möödujatest trahteri ees rahvahulk, mis järjest kasvas. Kirjanik David Carter märgib, et politseiametnikud hakkasid rahvahulka lõpuks nii kartma, et keeldusid baarist nelikümmend viis minutit lahkumast.
Viimne piisk karikas oli see, kui üks käeraudades naine viidi baari ukselt mitu korda ootava politseibussi juurde. Ta põgenes korduvalt ja võitles nelja politseinikuga vandudes ja karjudes kümmekond minutit. Pealtvaatajad on meenutanud, et tõenäoliselt oli see naine Stormé DeLarverie. Ta pani rahvahulka vastu hakkama, kui vaatas neile otsa ja hüüdis: "Miks te midagi ei tee?" Pärast seda, kui ohvitser ta üles tõstis ja politseibussi lükkas, muutus rahvahulk vihaseks ja hakkas mässama: "Sel hetkel muutus vaatepilt plahvatuslikult vägivaldseks." [8] [9] [10]
Politsei üritas üht osa rahvahulgast ohjeldada ja lükkas mõned inimesed pikali, mis õhutas kogunenuid veelgi. Rahutused eskaleerusid hetkeni, kus New Yorgi politseijaoskonna taktikalised politseijõud (TPF) saabusid, et vabastada Stonewalli sisemuses kinni jäänud politseinikud. TPF moodustas inimmüüri ja üritas tänavaid puhastada ning hommikul kella 4-ks said nad sellega hakkama.
Stonewalli trahteris aset leidnud sündmused viisid esimeste geiparaadideni USA-s ja paljudes teistes riikides. 28. juunil 1970 toimus marss Greenwich Village'st Central Parki haljasala niidule Sheep Meadow'le.[11]
Pärast rahutusi
[muuda | muuda lähteteksti]Stonewall taasavati 1972. aastal sama juhtimise all Miami Beachi aadressil 22th Street 211, kuid põles maatasa 2 aastat hiljem. [12] Järgmise kahekümne aasta jooksul hõivasid Manhattani esialgse ruumi mitmed teised asutused, sealhulgas võileivakauplus, hiina restoran ja kingapood. Paljud külastajad ja uued naabruskonna elanikud ei olnud teadlikud hoone ajaloost ega seosest Stonewalli rahutustega. 1990. aastate alguses avati algse Stonewall trahteri läänepoolses osas uus geibaar, mille nimi oli lihtsalt "Stonewall". Umbes sel ajal kandis Christopher tänava kvartal kuuenda ja seitsmenda avenüü vahel sama nime "Stonewall Place".
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ National Park Service (2008). "Workforce Diversity: The Stonewall Inn, National Historic Landmark National Register Number: 99000562". US Department of Interior. Vaadatud 30. detsembril 2008.
- ↑ "The Stonewall Inn on Christopher Street, interactive Google Street View image and map". Geographic.org/streetview. Vaadatud 27. juunil 2016.
- ↑ 3,0 3,1 "Stonewall: The Basics" (PDF). Stonewall 50 Consortium. 2019 (vaadatud 5. juunil 2021)
- ↑ "Stonewall: NYC Landmarks Preservation Commission Designation Report June 2015" (PDF).
- ↑ "Why Did the Mafia Own the Bar? | American Experience | PBS". www.pbs.org (inglise). Vaadatud 21. novembril 2019.
- ↑ Carter, David (2005). Stonewall: The rebellion That Sparked the Gay Revolution (First ed.). New York: Macmillan. ISBN 0-312-34269-1.
- ↑ "Gale – Enter Product Login". go.galegroup.com. Vaadatud 17. novembril 2016.
- ↑ Carter, David (2004). Stonewall: The Riots that Sparked the Gay Revolution. St. Martin's Press. Lk 152–156. ISBN 0-312-34269-1.
- ↑ Carter, David (2004). Stonewall: The Riots that Sparked the Gay Revolution. St. Martin's Press. Lk 151. ISBN 0-312-34269-1.
- ↑ Lucian K. Truscott IV (28. juuni 2017). "The night they busted Stonewall". Salon. Vaadatud 1. juulil 2017.
- ↑ Fosburgh, Lacey (29. juuni 1970). "Thousands of Homosexuals Hold a Protest Rally in Central Park". The New York Times. Vaadatud 2. novembril 2016.
- ↑ Article by Sandra Hernandez in the Sun-Sentinel 2004-06-21