Mine sisu juurde

Steve Bannon

Allikas: Vikipeedia
Steve Bannon
Sünniaeg 27. november 1953 (71-aastane)
Norfolk
Amet nõunik, ettevõtja
[muuda Wikidatas]

Stephen Kevin Bannon (sündinud 27. novembril 1953) on Ameerika Ühendriikide meediategelane, poliitikastrateeg ja endine investeerimispankur. Ta oli president Donald Trumpi esimesel ametiaja esimesed seitse kuud Valge Maja peastrateeg kuni Trump ta vallandas.[1][2][3] Varem oli ta Breibart Newsi juhatuse tegevesimees ning tegutses ka Cambridge Analytica juhatuse liikmena.[4]

Elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1977–1983 teenis ta ohvitserina Ühendriikide mereväes, misjärel töötas kaks aastat investeerimispankurina Goldman Sachsis. 1993. aastast töötas ta ka teadusprojekti Biosphere 2 tegevdirektorina, olles lisaks aastatel 1991–2016 18 Hollywoodi filmi tegevprodutsent. 2007. aastal asutas portaali Breibart News, mida kirjeldas 2016. aastal "platvormina alternatiivsetele parempoolsetele".

2016. aastal sai temast Donald Trumpi presidendikampaania tegevjuht; presidendivalimiste võidu järel määras Trump ta oma vanemnõunikuks.

Seoses Kapitooliumi ründamisega 2021. aasta 6. jaanuaril esitas Esindajatekojas sündmuste uurimiseks moodustatud komitee talle sama aasta septembris kohtukutse tunnistuste andmiseks. Bannon keeldus kongressmenide nõudmisele allumast, misjärel mõistis föderaalne vandekohus ta kongressi solvamises süüdi. 2022. aasta oktoobris määrati talle karistuseks 4 kuud vangistust ja 6500 dollarit trahvi. Kuigi Bannon üritas otsust Ameerika Ühendriikide Ülemkohtus vaidlustada, ei võetud tema kaebust arutlusele. Bannon vabanes 2024. aasta 1. juulil alanud vangistusest sama aasta 29. oktoobril.

Poliitilised vaated

[muuda | muuda lähteteksti]

Maailmavaates peab ta tähtsaks Straussi-Howe teooriat, samuti Henri Bergsonit ja Joseph Schumpeterit.[viide?]

Bannoni poliitilisi vaateid on uurinud Benjamin R. Teitelbaum oma raamatus "War for Eternity", kus ta kirjeldab Bannoni vaateid radikaalse iraditionalismi, paleokonservatiivsus ja tavapärasemate ameerika konservatismi kombinatsioonina. Bannon's ideology was the subject of the book War for Eternity by Benjamin R. Teitelbaum, where his thinking is described as combining elements of a radical version of the Traditionalist school with paleoconservatism and other more standard American conservative beliefs.[5] Bannoni poliitilisi ja majandusalaseid vaateid on kirjeldatud natsionalistlike ja[6] parempopulistlikena.[7] Ta ise peab ennast konservatiiviks[8][9][10] ja eitab süüdistusi, et ta on valge natsionalist..[11]

Kõneldes 2025. aasta veebruaril Conservative Political Action Conference'il, lõpetas Bannon oma Donald Trumpi kiitva esinemise žestiga, mida võrreldi vaatlejate poolt natsitervitusega.[12]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Bannon on olnud kolm korda abielus ja tal on kolm tütart.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Caldwell, Christopher (26. veebruar 2017) [February 25, 2017]. "What Does Steve Bannon Want?". Opinion. The New York Times. Lk SR1. eISSN 1553-8095. ISSN 0362-4331. OCLC 1645522. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. märts 2017.
  2. ↑ Dawsey, Josh (18. august 2017). "Bannon out as White House chief strategist". Politico. Arlington VA. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. august 2017. Vaadatud 18. augustil 2017.
  3. ↑ Dawsey, Josh (3. jaanuar 2018). "Trump slams Bannon: 'When he was fired, he not only lost his job, he lost his mind'". The Florida Times-Union. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. juuni 2024. Vaadatud 1. juunil 2024.
  4. ↑ Johnson, Eliana; Vogel, Kenneth P.; Dawsey, Josh (5. aprill 2017). "Megadonor urged Bannon not to resign Bannon had only attended one NSC meeting". Politico. Arlington, VA. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. aprill 2017. Vaadatud 8. juunil 2022.
  5. ↑ Teitelbaum 2020a, lk 1–2.
  6. ↑ Easley, Jonathan; Fabian, Jordan (15. august 2017). "Trump pressured to dump nationalist wing". The Hill. ISSN 1521-1568. OCLC 31153202. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. august 2017.
  7. ↑ Parker, Ashley; Rucker, Philip; Costa, Robert; Paletta, Damian (Damina) (18. august 2017). "Sources: Trump dismisses Bannon". The Mercury News. The Washington Post. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. august 2017.
  8. ↑ Ulmer, James (26. juuni 2005). "On the Right Side of the Theater Aisle". The New York Times. Lk AR1(L). eISSN 1553-8095. ISSN 0362-4331. OCLC 1645522. Mall:Gale. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. august 2016. Vaadatud 16. juunil 2022. If established Hollywood conservatives welcome the energy of this new group, some nonetheless fear that it is heading down the wrong path ... Even the outspoken Mr. Bannon thinks that little will be gained if conservative ideology moves too far in front of conservative art. 'We have the money, we have the ideas,' he said. 'What we don't have – and what the left has in spades – are great filmmakers.'
  9. ↑ Mead, Rebecca (24. mai 2010). "Rage Machine". The New Yorker. Kd 86, nr 14. ISSN 0028-792X. OCLC 320541675. Mall:Gale. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. august 2014. Vaadatud 20. oktoobril 2015.
  10. ↑ Phillip, Abby (6. märts 2014). "Conservatives to know at CPAC 2014". ABC News. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. märts 2014. Vaadatud 20. oktoobril 2015.
  11. ↑ Joshua Green (2017). Devil's Bargain: Steve Bannon, Donald Trump, and the Storming of the Presidency. Penguin Press, lk 146. ISBN 9780735225022.
  12. ↑ Paperfuss, Mary (21. veebruar 2025). "Did Steve Bannon flash a Nazi salute at CPAC?". The Independent.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
  •  Steve Bannon – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Steve_Bannon&oldid=6828866"