Mine sisu juurde

Souillaci kloostrikirik

Allikas: Vikipeedia
Vaade kiriku kooriosale ja kabelipärjale idast
Kiriku kesklööv nelitiskupliga
Portaali reljeefid ja bestiasammas
Prohvet Jesaja kuju

Souillaci kloostrikirik (L'abbaye Sainte-Marie de Souillac) on Loti departemangus Souillaci väikelinnas asuv romaani kirik, kunagine benediktlaste kloostri kirik. Kirik on silmapaistev ehitismälestis ja alates juba 1840. aastast arvele võetud kui Monument historique; 17. ja 18. sajandil ehitatud kloostrihooned võeti kaitse alla 1991. aastal[1].

Kiriku asutamise ajaks on peetud Merovingide aega: kuningas Dagobert I minister püha Eligius (Saint-Eloi) asutas benediktlaste kloostri, mille ehitas pärast saratseenide tehtud purustusi uuesti üles Karl Suur. Uuesti rüüstasid kloostri normannid. On teada, et Gerald Aurillacist andis kloostri oma surma eel 10. sajandil üle Aurillaci kloostri munkadele, kes taastasid kloostri tegevuse. Et kirik jääb ühele Jaakobitee kõrvalharule, kasvasid klooster ja asula kiiresti. Klooster sai küll kannatada nii Saja-aastase sõja (1337–1453) kui ka hugenotisõdade (1562–1598) käigus.

Arhitektuur

[muuda | muuda lähteteksti]

Tänaseni püsinud ühelööviline kuppelvõlvidega pikihoone ehitati 12. sajandil ja see sarnaneb mõnede Lõuna-Prantsusmaa kuppelkirikutega (Périgueux' katedraal, Saint-Émilioni kollegiaatkirik jt). Põhiplaan on ladina risti kujuline. Kirik on ehitatud tervenisti puhtalt tahutud kvaadritest.

Poolringikujulise apsiidiga kooriruumi ümbritseb kooriümbriskäik ja kolm radiaalselt paiknevat kabelipärjakabelit; kaks kabelit eenduvad transepti idaküljest, kumbki ühes harus. Kabelid on hulknurkse kujuga ja kõrguselt võrdsed. Transeptikabelite ja keskmise koorikabeli välisseintel on petikarkaadidest seina liigendav kaunistus, koori kahel külgmisel kabelil see puudub. Aknad lõikuvad sügavalt müüritisse ja neil puuduvad flankeerivad sambakesed. Kooriruumi katus on kabelitest kõrgem, kooriümbriskäigu oma sellega ühekõrgune; nende eri tasandeid markeerib horisontaalselt kulgev simss kooriseinal. Simsis allpool olevad aknad valgustavad kooriruumi, kõrgemale jäävad aknad kooriümbriskäigu kohal asuvat katusealust ruumi. Nelitise kuppel on kiriku teistest kuppelvõlvidest kõrgem. Transepti katab aamvõlv. Löövi kuplite tipus on väikesed katuselaternad.

Ainsa löövi kumbki nelitisest läänepoolne võlvik on umbes 15 meetrit lai. Kuplid toetuvad viklitele ja neid toestavad välisseina võimsad, osaliselt kirikuruumi sisse ulatuvad tugipiilarid. Kooriümbriskäigu kaaristu kaared on varieeruva laiusega; eenduvatel poolsammastel on osaliselt figuraalse kaunistusega kujukapiteelid.

Ehitusplastika

[muuda | muuda lähteteksti]

Unikaalseima osa kiriku arhitektuurist moodustavad siseruumis asuvad skulptuurid ja reljeefid. Need paiknesid algselt kiriku romaani portaalil, mis sai kannatada hugenotisõdades. 17. sajandil toodi portaali säilinud reljeefid ja bestiasammas, mis võis olla trumeau, kirikusse. Need on kunstiajalooliselt tähelepanuväärsed mitte üksnes vanuse ja suurepäraselt säilinud algse välimuse tõttu, vaid ka kujutatud stseenide ja isikute kujutamise väljendusrikkuse ja teostuse kunstilise taseme tõttu. Nii portaal kui ka muu siseruum on dateeritud umbes 1130. või 1140. aastatesse.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]