Soojusmüra

Soojusmüra ehk termiline müra on ühtlane müra, mida põhjustab vabade laengukandjate korrapäratu liikumine elektrijuhtides ja elektriahela elementides (juhtmetes, takistites).

Soojusmüra avaldub elektriahelas aktiivtakistuse muutustena. Koormamata (vooluta) ahelas avaldub mürapinge efektiivväärtusvalemiga

$U_{n}={\sqrt {4k_{B}TRB}},$

kus

k_B on Boltzmanni konstant,

T on temperatuur (kelvini kraadides),

R on müra põhjustava ahelaelemendi takistus (oomides),

B on ribalaius (hertsides), mille ulatuses müra mõõdetakse.

Aktiivtakistusega ahelaelementi läbiv vool põhjustab täiendavat soojusmüra.

Soojusmüra nimetatakse ka valgeks müraks, sest sellise müra võimsuse sagedusspekter on ühtlane laias sagedusvahemikus.

Soojusmüra sagedusspektrit uuris esimesena eksperimentaalselt ameerika füüsik John Bertrand Johnson 1928. aastal ja samal ajal põhjendas teoreetiliselt Harry Theodor Nyquist .

Vaata ka

• müra (elektroonika)