Soojusjuhtivustegur
Soojusjuhtivustegur (tähis ) on keskkonna soojusjuhtivust iseloomustav suurus. Soojusjuhtivusteguri ühik SI-süsteemis on vatt meetri ja kelvini kohta (W/(m·K)). Mida suurem on soojusjuhtivustegur, seda paremini kannab materjal energiat soojusena edasi.
Soojusjuhtivustegur võimaldab hinnata ajaühikus keskkonna ristlõiget läbivat soojushulka. Kehtib järgmine seos[1]
kus
- k on keskkonna soojusjuhtivustegur (W/(m·K)),
- Q on ajaühikus pinda läbiv soojushulk (W),
- S on pindala (m2),
- d on pinna paksus (m),
- ΔT on temperatuurierinevus pinna erinevatel külgedel (°C).
See valem ütleb, et soojusvoog on võrdeline temperatuuri gradiendiga, kus võrdeteguriks on soojusjuhtivustegur. Teisisõnu näitab soojusjuhtivustegur, mitu džauli soojusenergiat kandub ühe sekundi jooksul läbi ühe ruutmeetri suuruse pinna, kui temperatuurimuutus 1 meetri kohta on 1 kelvin.
Mittehomogeenses keskkonnas tuleb kasutada ülalantud valemi diferentsiaalset kuju,
kus k on soojusjuhtivustegur vaadeldavas keskkonna punktis ja q on soojusvoog.
Soojusjuhtivustegur sõltub üldjuhul keskkonna temperatuurist.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Saveljev, I. (1978). Füüsika üldkursus I. Tallinn: Valgus.