Sinimütsik
| Sinimütsik | |
|---|---|
.jpg) Sinimütsik Mycena pseudocorticola | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Seened Fungi |
| Hõimkond |
Kandseened Basidiomycota |
| Klass |
Agaricomycetes |
| Selts |
Šampinjonilaadsed Agaricales |
| Sugukond |
Mütsikulised Mycenaceae |
| Perekond |
Mütsik Mycena |
| Liik |
Sinimütsik |
| Binaarne nimetus | |
|
Mycena pseudocorticola (Bres.) Kühner, 1938 | |
Sinimütsik (Mycena pseudocorticola (Bres.) Kühner, 1938) on mütsiku perekonda kuuluv seeneliik, mis kasvab tavaliselt sügisel ja talvel samblaga kaetud elavate lehtpuude tüvedel. Kasvab näiteks mägivahtra (Acer pseudoplatanus), paju (Salix) ja saare (Fraximus) peal. [1] [2] Eestist on teda mitmest kohast leitud.[3]
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis on teda seenekogudesse korjatud viiest kohast. Teda on leitud hariliku pärna ja hariliku vahtra samblase koore pealt, samuti paju ja sanglepa pealt. On Eestis üsna tavaline.[4]
Euroopas esineb Rootsis, Norras, Taanis, Suurbritannias, Iirimaal, Luksemburgis, Saksamaal, Hispaanias, Austrias, Sloveenias, Prantsusmaal jm.[5]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Sinimütsiku seenekübar on kooniline ja kumer ning selle läbimõõt jääb vahemikku 2–12 mm. Kübar on keskelt veidi lameda kujuga. Värvuselt võib olla sinine või hall. Vananedes muutub pruuniks. Kübara all tavaliselt 8–14 eoslehekest. Värvuselt hallid või sinakashallid.[1]
Sinimütsikul on tavaliselt 8–14 suhteliselt laia eoslehekest, mis on külgedelt halli värvi ning serva pealt kahvatumad ja heledamad. [1]
Seenejalg on 5–25 mm pikk ja kuni ühemillimeetrise läbimõõduga. Värvus varieerub hallist sinakashalliks. Vananedes muutub samuti pruuniks. Jala alus on tihedalt kaetud pikkade valgete karvadega. Sel mütsiku liigil ei ole iseloomulikku lõhna.[1]
Sinimütsiku eosed on ümarad ning nende pikkus ja laius varieerub vahemikus 7,5–10 mikromeetrit, tsüstiidid kaetud harunevate peenikeste jätketega. [1]
Sinimütsik kasvab tihti sama tüve peal koos korbamütsikuga (Mycena meliigena). Kahe liigi noori isendeid on lihtne eristada, kuid kui nad vananedes pruunikaks lähevad, on neil oluliselt raskem vahet teha.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Aronsen, A. 2002–2015. Mycena pseudocorticola Kühner. (https://web.archive.org/web/20180123001958/http://www.mycena.no/pseudocorticola.htm) Kasutatud: 22.01.2018
- ↑ Checklist of the British & Irish Basidiomycota. 2018. (http://www.basidiochecklist.info/DisplayResults.asp?intGBNum=13417) Kasutatud: 22.01.2018
- ↑ eElurikkus. (https://web.archive.org/web/20180123072830/https://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=159400) Kasutatud: 22.01.2018
- ↑ Loodusteaduslikud arhiivid ja infovõrgustik (NATARC). (http://natarc.ut.ee/paring.phpqresult=yes&kogud=seene&kogud=seene&sb_latin=Mycena+pseudocorticola+%28liik%29&latin_name=159400&sb_country=Eesti&country=47&spec=&ord1=ord1_opt3&ord2=ASC[alaline kõdulink]) Kasutatud: 22.01.2018
- ↑ Global Biodiversity Information Facility (GBIF). https://www.gbif.org/occurrence/search?geometry=POLYGON((-35.76269%2036.77665,-35.76269%2072.22335,52.76269%2072.22335,52.76269%2036.77665,-35.76269%2036.77665))&has_coordinate=true&has_geospatial_issue=false&taxon_key=2527066 Kasutatud: 22.01.2018
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Sinimütsik andmebaasis eElurikkus
