Mine sisu juurde

Simon Marmion

Allikas: Vikipeedia
Simon Marmion. Püha Bertini altar, väliskülje rekonstruktsioon
Püha Bertini altar, parem tiib
Püha Bertini altar, vasak tiib
Simon Marmioni illustratsioon käsikirjale "Les grandes Chroniques des France"
Pühad neitsid saabuvad paradiisi. Simon Marmioni illustratsioon käsikirjalises breviaaris

Simon Marmion (sündinud umbes 1425, surnud 24. või 25. detsembril 1489) oli prantsuse maalikunstnik, varase Madalmaade maalikoolkonna (ka nn flaami primitiivid) esindaja. Töötas Lõuna-Madalmaade aladel, mis toona oli Burgundia hertsogkonna osa, aga tänapäeval kuulub Prantsusmaa koosseisu.

Simon Marmion oli sündinud Valenciennesis või Amiensis[1]. Nagu enamik selle ajastu kunstnikke, oli ta pärit kunstnike perekonnast ning tema isa Jean ja vend Wille olid samuti maalijad. Tema patroon oli Burgundia hertsog Philippe Hea alates 1454. aastast, kui Marmion kutsuti teiste kunstnike hulgas õukonda kujundama dekoratsioone Faasanitõotuse banketi jaoks. Edaspidi palkasid teda oma teenistusse paljud hertsogisuguvõsa liikmed, nende hulgas Charles Südi ja Yorki Margaret. Kunstnik pälvis kaasaegsetelt tiitli "illumineerijate vürst"[2].

Marmioni loomingust kõige enam tuntud on miniatuurid luksuslikes käsikirjalistes raamatutes, kuid ta lõi ka portreesid, altarimaale ja dekoratiivkunsti. Tema peateoseks peetakse Bertini altarit (1454–1459) Saint-Omeri Püha Bertini kloostrile. Altari kaks tiiba asuvad Berliinis Gemäldegaleries. Bertini altari maalidel on näha kunstniku hea perspektiivitundmine ja looduse jälgimise oskus. Seal esineb ka võte, mida kunstnik hiljem korduvalt ikka ja jälle kasutas, nimelt ruumides toimuvatele sündmustele avanev vaade läbi akende või kaaristu. Veel kuuluvad tema teoste hulka Torontos asuv Gregoriuse missat kujutav maal ja Kristuse taganutmist kujutav teos Metropolitani Kunstimuuseumis, samuti hulgaliselt väiksemaid teoseid Rahvusgaleriis Londonis, J. Paul Getty Museumis, Rijksmuseumis jm.

Tema raamatuillustratsioonidest on kuulsad miniatuurid Philippe Hea tundideraamatule (1467), millest osa on Briti muuseumis, ja Bertini kloostri abti Guillaume Fillastre'i tellitud illumineeritud "Grandes Chroniques de France" (1454–1459), mis asub Peterburis Venemaa Rahvusraamatukogus[1].

Stiililiselt asub Simon Marmioni kunst Prantsuse ja Madalmaade maalikunsti vahepeal, ühendades endas prantsuse kunsti rafineeritud elegantsi ja flaamipärase realistliku jutustava esituslaadi. Tema maastiku- ja kompositsioonitunnetus on Madalmaade kunstile iseloomulikult uuenduslik, joonperspektiiv tehniliselt perfektne, aga kuivavõitu ja inimfiguurid mõjuvad sageli puiste ning liikumatutena.

  1. 1,0 1,1 A. Kartna. Prantsuse maalikunst IX–XIX sajandini. Tallinn, 1991
  2. http://www.getty.edu/art/collection/artists/1108/simon-marmion-flemish-active-1450-1489/

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]