Sileesia hertsogkonnad

Sileesia hertsogkonnad tekkisid aastal 1138 Piastide loodud esialgse Sileesia hertsogkonna arvukatest jagunemistest.

Ajalugu

(Asjatus) lootuses ära hoida pärandivaidlusi jagas Piastist vürst Bolesław III Krzywousty oma viimase soovi ja testamendiga Poola oma nelja poja vahel pärandatavateks provintsideks: Masoovia, Kujaavia, Suur-Poola ja Sileesia. Nende kõrval oli Senioraalprovints (Väike-Poola) residentsiga Krakówis jäetud vanemale, kes pidi vastavalt esmasünniõiguse põhimõttele olema kogu Poola ülemhertsog. See tegu algatas tahtmatult protsessi, mida tuntakse kui Poola killustumist.

Bolesławi poeg Władysław II sai Sileesia hertsogkonna ja vanemana ka ülemhertsogi tiitli koos Senioraalprovintsiga. Sellest hoolimata, kui ta püüdis saavutada kontrolli kogu Poola üle, kihutati ta tema nooremate poolvendade poolt aastal 1146 minema. Bolesławi vanuselt teine poeg, Masoovia hertsog Bolesław IV Kędzierzawy sai Poola ülemhertsogiks. Kui Władysławi kolm poega aastal 1163 keiser Friedrich I Barbarossa toel Poolasse tagasi tulid, pidi Bolesław IV taastama nende pärandi.

Pärast kümmet aastat ühisvalitsemist jagasid Władysławi pojad aastal 1173 lõpuks Sileesia järgmiselt:

Bolesław I Wysoki kui vanim sai tuumikterritooriumi Wrocławi, Legnica ja Opole residentside ümber. Aastal 1180 andis ta Opole hertsogkonna oma pojale Jarosławile, kes valitses kuni oma surmani märtsis 1201. Pärast Bolesławi surma detsembris 1201 päris tema maad tema ainus elusolev poeg Henryk I Brodaty.
Mieszko I Plątonogi sai Racibórzi hertsogiks ning sai aastal 1177 Bytomi ja Oświęcimi.
Konrad Laskonogi, noorim, nõudis aastal 1177 samuti oma õigusi ja sai Głogówi hertsogkonna oma vennalt Bolesławilt, kes pärast Konradi surma umbes aastal 1180/90 päris selle taas.

1172/3–1177
██ Bolesław I
██ Jarosław
██ Mieszko I
1177–1185
██ Bolesław I
██ Jarosław
██ Mieszko I
██ Konrad
1185–1201
██ Bolesław I
██ Jarosław
██ Mieszko I
1201–1202
██ Henryk I
██ Mieszko I

Pärast oma venna Bolesław I surma vallutus ja võttis Mieszko I Plątonogi oma vennapojalt Henryk I Brodatylt ka Opole hertsogkonna. Ta valitses Racibórzi ja Opole hertsogkondi, mis kujunesid Ülem-Sileesiaks, kuni oma surmani aastal 1211. Henryk I Brodaty jäi Alam-Sileesia Wrocławi hertsogkonna isandaks, ta omandas aastal 1206 Suur-Poola Kaliszi maa, mille ta andis oma Piastist nõole Władysław Odonicile, samuti Lubuszi maa aastal 1210. Poola ülemhertsogina aastast 1232 vallutus ta veelgi Suur-Poola territooriume Santoki ümbruses aastal 1234.

Mieszko pärija oli Opole hertsog Kazimierz I, kes suri aastal 1230. Seejärel õnnestus Henryk I taasühendada kogu Sileesia oma võimu alla. Tema järglaseks sai aastal 1238 tema poeg Henryk II Pobożny, kui Ülem-Sileesia päris aastal 1239 Kazimierzi poeg Mieszko II Otyły. Tema ja ta noorem vend Władysław Opolski said aastal 1234 ka Suur-Poola Kaliszi.

Henryk II tapeti Legnica lahingus aastal 1241. Tema vanem poeg ja pärija, hertsog Bolesław II Rogatka andis Lubuszi maa ajutiselt oma nooremale vennale Mieszkole († 1242). Ta leppis oma Suur-Poola nõo hertsog Przemysł I-ga ja tagastas aastal 1247 lõpuks Santoki ning jäi Alam-Sileesia ainuvalitsejaks aastani 1248.

Ülem-Sileesia Mieszko II Otyły tagastas aastal 1244 Kaliszi Suur-Poola hertsog Przemysł I-le. Ta suri aastal 1246 ja tema valdused päris tema vend Władysław Opolski.

1206–1217
██ Henryk I
██ Władysław Odonic
██ Lubuszi maa
██ Mieszko I,
1211: Kazimierz I
1217–1230
██ Henryk I
██ Kazimierz I
1241–1243
██ Bolesław II
██ Mieszko Lubuski
██ Władysław Opolski
██ Mieszko II
1243–1248
██ Bolesław II
██ Władysław Opolski
██ Mieszko II,
1246: Władysław
Opolski
██ Santok
██ Kalisz
██ Kępno
██ Lelów

Sileesia jagati järgnevalt Piastide järeltulijate vahel, kuni nad aastal 1675 välja surid. Need Piastid olid tuntud kui Sileesia hertsogid ja nende valitsetud territooriumid olid tuntud kui Sileesia hertsogkonnad.

Paljud hertsogkonnad jagasid sarnast saatust: eemaldusid Poola kuningriigi mõjusfäärist, said aastal 1327 Böömimaa Jan Lucemburský vasallideks ning Trentschini ja Visegrádi lepingutega aastal 1335 Böömimaa kuningriigi alamateks. Pärast Piastide hääbumist olid hertsogkonnad Böömimaa krooni "osariigid", mis läksid aastal 1526 Habsburgidele. Aastal 1742 annekteeriti Sileesia pärast Esimest Sileesia sõda Preisi kuningriigi poolt.

Sileesia hertsogkonnad

Pane tähele: see loend ei pruugi olla lõplik.

Bielsko hertsogkond (Bílské knížectví, Księstwo Bielskie, Herzogtum Bielitz)
Brzegi hertsogkond (Knížectví Břeh, Księstwo Brzeskie, Herzogtum Brieg)
Bytomi hertsogkond (Knížectví Bytomské, Księstwo Bytomskie, Herzogtum Beuthen)
Głogówi hertsogkond ( Knížectví Hlohovské, Księstwo Głogowskie, Herzogtum Glogau)
Głubczyce hertsogkond (Knížectví Hlubčice, Księstwo Głubczyckie, Herzogtum Leobschütz)
Jawori hertsogkond (Javorské knížectví, Księstwo Jaworskie, Herzogtum Jauer)
Krnovi hertsogkond (Krnovské knížectví, Księstwo Karniowskie, Herzogtum Jägerndorf)
Legnica hertsogkond (Lehnické knížectví, Księstwo Legnickie, Herzogtum Liegnitz)
Ziębice hertsogkond (Minstrberské knížectví,Księstwo Ziębickie, Herzogtum Münsterberg)
Nysa hertsogkond (Niské knížectví, Księstwo Nyskie, Herzogtum Neisse)
Oleśnica hertsogkond (Olešnické knížectví, Księstwo Oleśnickie, Herzogtum Oels)
Opole hertsogkond (Opolské knížectví, Księstwo Opolskie, Herzogtum Oppeln)
Oświęcimi hertsogkond (Osvětimské knížectví, Księstwo Oświęcimskie, Herzogtum Auschwitz)
Prudnik hertsogkond (Prudnícké knížectví, Księstwo Prudnickie, Herzogtum Prudnik)
Pszczyna hertsogkond (Pštinské knížectví, Księstwo Pszczyńskie, Herzogtum Pless)
Racibórzi hertsogkond (Ratibořské knížectví, Księstwo Raciborskie, Herzogtum Ratibor)
Siewierzi hertsogkond (Seveřské knížectví, Księstwo Siewierskie, Herzogtum Siewierz)
Świdnica hertsogkond (Svídnické knížectví, Księstwo Świdnickie, Herzogtum Schweidnitz)
Tescheni hertsogkond (Księstwo Cieszyńskie, Knížectví těšínské, Herzogtum Teschen)
Opava hertsogkond (Vévodství opavské, Herzogtum Troppau)
Wrocławi hertsogkond (Vratislavské knížectví, Księstwo Wrocławskie, Herzogtum Breslau)
Zatori hertsogkond (Zatorské knížectví, Księstwo Zatorskie, Herzogtum Zator)
Żagańi hertsogkond (Zaháňské knížectví, Księstwo Żagańskie, Herzogtum Sagan)

Olid ka mõned väikesed hertsogkonnad: Bernstadt, Buchwald, Coschok, Cosel, Crossen, Falkenberg, Freistadt, Freudenthal, Gleiwitz, Goldberg, Grottkau, Grünberg, Hainau, Hirschberg, Loslau, Löwenberg, Lüben, Namslau, Ohlau, Parchwiz, Rybnik, Sprottau, Steinau, Strehlitz, Tost, Wohlau ja ühendhertsogkonnad: Opole ja Racibórzi hertsogkond.