Sikusarv
Sikusarv ehk sokusarv (ka karjasarv, murdes lutusarv,[1] läänemurdes luik) on looma, peamiselt soku sarvest valmistatud sõrmeavadega rahvapill.[2]
Loomasarve ülemine ots lõigati huulikuks ning sarvele tehti tavaliselt 4 või 5 ava. Kuid neid võis olla ka rohkem või mitte ühtegi. Sikusarv oli karjaste ja õitsiliste pill, kuid kasutati ka välitööde vaheajal. Sellel mängiti kindla tähendusega signaale, tantsulugusid ja improviseeriti.[3]
Sikusarv oli tuntud kõigis Baltimaades. Sikusarve viisides leidub palju figuratsioone: eellööke, trioole, keerutusi; eelmängus on tüüpiline stakaato.[4]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti murrete sõnaraamat [1] vaadatud 22.04.2020
- ↑ Eesti keele seletav sõnaraamat [2] vaadatud 22.04.2020
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 194
- ↑ Eesti Entsüklopeedia [3] vaadatud 22.04.2020
![[3]](http://admin.entsyklopeedia.ee/ENE%207.%20köide.%20Rund–Ting%20(1975)/NENE7_page_0223.jpg){kind=link}
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Sikusarv, Eesti Rahva Muuseum
- Karjapasunast lõõtspillini, Eesti Sõna 09.02.1943