Sigismund Augusti privileeg
Sigismund Augusti privileeg (ladina Privilegium Sigismundi Augusti) oli Liivi ordu liikmete ja orduvasallide[1] palvekiri, mille nad 1561. aastal Liivimaa sõja ajal esitasid Poola kuningale ja Leedu suurvürstile Sigismund II Augustile ja mille kuningas ka rahuldas.[2]
Privileeg oli osa 1561. aasta Vilniuse lepingust. Vastavalt Liivimaa konföderatsiooni ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud lepingule loodi Liivi ordu maa-ala ühe osa põhjal ilmalik Kuramaa hertsogiriik ja teine osa (Väina jõest põhja pool asetsev Üleväina-Liivimaa ehk Inflanty) läks Leedu suurvürstiriigi ja hiljem 1569. aastal Lublini uniooniga moodustatud Rzeczpospolita valdusse, mille valitseja oli personaaluniooniga Poola kuningas ja Leedu suurvürst.
Privileeg kehtis 1561–1582[2], Liivimaa hertsogkonnas, pärast seda hakkasid kehtima Liivimaa konstitutsioonid.
Privileegi järgi muu hulgas muutusid läänimõisad alloodideks, aadlikud säilitasid talupoegade sunnismaistamise ja piiramatu kohtuvõimu talupoegade üle.[2]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Enn Tarvel, Veel kord Sigismund Augusti privileegi autentsusest, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised, 11 köide. Ühiskonnateaduste seeria 1962 nr 3, lk 258–270
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 511.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Enn Tarvel, Veel kord Sigismund Augusti privileegi autentsusest, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised, 11 köide. Ühiskonnateaduste seeria 1962 nr 3, lk 258–270