Setsessioon (kunst)

Setsessioon (ladina keeles secessio, eraldumine, segregatsioon) on kujutavas kunstis teatud kunstnike rühma eraldumine nende meelest iganenuna tunduvast kunstivoolust.

Kuna esimeseks setsessiooniks võib pidada juugendit, siis näiteks Austrias ja Ungaris oli sõna "setsessioon" juugendi sünonüümiks.

Saksamaal olid esimesteks setsessioonideks kaks riigi toetust saavat institutsiooni: Üldine saksa kunstnike ühing (Allgemeine Deutsche Kunstgenossenschaft) ja Weimari kunstikool (Weimarer Kunstschule).

Tuntumate setsessioonide hulka kuuluvad:

• Müncheni setsessioon (Münchner Sezession, alates 1892), asutatud enne Chicago maailmanäitust (World’s Columbian Exposition), mille kataloog ilmus 15. juulil 1893 ja millest võtsid osa ka berliini kunstnikud Adolf Brütt, Max Kruse, Walter Leistikow, Reinhold Lepsius, Lesser Ury ja Max Liebermann
• Viini Setsessioon (Wiener Secession, alates 1897)
• Berliini setsessioon (Berliner Secession, 1898–1933 kuni järkjärgulise hääbumiseni 1936) loodud enne Pariisi maailmanäitust 1900
• Stuttgardi setsessioon (Stuttgarter Sezession, 1923–1937)
• Saksa kunstnike liit (Deutscher Künstlerbund, alates 1903), loodud Weimaris Saksamaa setsessioonide katusorganisatsioonina enne maailmanäitust (Louisiana Purchase Exposition) 1904 Saint Louises.
• Sinine ratsanik (Der Blaue Reiter, 1911–1914), kasvas välja Müncheni uuest kunstnike ühendusest (Neue Künstlervereinigung München, N.K.V.M.).
• Badeni setsessioon (Badische Secession, 1927–1936)
• Darmstadti setsessioon (Darmstädter Sezession, loodud 1919, Kolmanda riigi ajal tegevus katkes, taasaustati 1945)
• Dresdeni setsessioon (Dresdner Sezession Gruppe ehk Dresdner Sezession), asutatud 1919, pärast seda mitu taasasutamist)
• Vaba setsessioon (Freie Secession, 1914–1924)
• Grazi setsessioon (Grazer Sezession, alates 1923)
• Hamburgi setsessioon (Hamburgische Sezession, 1919–1933)
• Kasseli setsessioon (Kasseler Sezession, 1927–1930)
• Müncheni uus setsessioon (Münchener Neue Secession, 1913–1937)
• Uus setsessioon (Neue Secession, 1910–1914)
• Frankfurt-Cronbergi kunstnike liit (Frankfurt-Cronberger-Künstlerbund), mis ei kandnud küll setsessiooni nimetust, kuid on sellena käsitletav.
• Praha setsessioon (Prager Secession, 1928–1937)
• Reinimaa setsessioon (Das Junge Rheinland ehk Rheinische Sezession, 1928–1938, 1946–?)
• Sindelfingeri setsessioon (Sindelfinger Sezession), 1958–1970)
• Stuttgardi uus setsessioon (Stuttgarter Neue Sezession, 1929–1933)
• Weimari setsessioon (Weimarer Secession, 1932–?), mille asutajateks olid Walther Klemm, Oswald Baer, Otto Herbig, Karl Pietschmann ja Alexander von Szpinger
• Hesseni setsessioon (Hessische Sezession, 1946–1948)

Kirjandus

• August Macke und Franz Marc: Briefwechsel, hrsg. von Wolfgang Macke, Köln 1964
• Annegret Hoberg: Wassily Kandinsky und Gabriele Münter in Murnau und Kochel 1902–1914, Briefe und Erinnerungen, München 1994
• Bernd Fäthke, Jawlensky und seine Weggefährten in neuem Licht, München 2004
• Hans-Ulrich Simon: Sezessionismus. Kunstgewerbe in literarischer und bildender Kunst, J. B. Metzlersche Verlagsbuchhandlung, Stuttgart 1976, ISBN 3-476-00289-6