Serblaste Vabatahtlik Kaardivägi
| Serblaste Vabatahtlik Kaardivägi | |
|---|---|
  Arkani Tiigrite embleemid | |
| Tegev | 1990–1996 |
| Riik | Serbia, Serblaste Vabariik |
| Liik | paramilitaarne üksus |
| Suurus | 500–1000 |
| Peakorter | Erdut |
| Hüüdnimi | Arkani Tiigrid |
| Värvid | sinine, punane, valge |
| Marss | "Arkani Delije" |
| Maskott | tiiger |
| Sõjad | Jugoslaavia sõjad |
| Ülemad | |
| Ülemad | |
| Sümboolika | |
| üksuse lipp |
 |
| mitteametlik embleem |
.svg) |
Serblaste Vabatahtlik Kaardivägi (serbia keeles Српска добровољачка гарда/Srpska dobrovoljačka garda, SDG), tuntud eelkõige kui Arkani tiigrid (Арканови тигрови/Arkanovi Tigrovi) või Arkani mehed (Аркановци/Arkanovci), oli Željko Ražnatovići (Arkan) asutatud ja juhitud Serbia vabatahtlik paramilitaarne üksus, mis võitles Jugoslaavia sõdade ajal Horvaatia ja Bosnia sõjas ning vastutas paljude sõjakuritegude ja tapatalgute eest.
Ajalugu ja korraldus
[muuda | muuda lähteteksti]_-_Flickr_-_Peter_Denton_%E4%B8%95%E7%89%B9_._%E5%A4%A9%E7%99%BB.jpg)
SDG lõi 11. oktoobril 1990 Belgradi FK Crvena Zvezda fänniklubi Delije kakskümmend liiget. Rühm allus territoriaalkaitsele, mis oli regulaarvägede üksus, kes vastutas 1990. aastate esimesel poolel peamiselt serblastega asustatud Horvaatia territooriumide eest. Ajaloolase Tony Judti sõnul oli rühmitus üks mitmest paramilitaarüksusest, mis "olid midagi enamat kui Belgradi poolt relvastatud pättide ja kurjategijate organiseeritud salgad".[1]
SDG rajas oma peakorteri ja väljaõppelaagri endisesse sõjaväelinnakusse Erdutis. Üksus tegutses 1991. aasta keskpaigast kuni 1995. aasta lõpuni, esialgu Horvaatias Vukovari piirkonnas. Seda varustati Horvaatia ja Bosnia sõja ajal Serbia politseijõudude reservidest.
Pärast sõja puhkemist Horvaatias 1991. aasta sügisel ja Bosnias 1992. aasta aprillis asusid Arkan ja tema üksused ründama nende riikide territooriumi. Horvaatias võitlesid tiigrid Ida-Slavoonia piirkonnas.
„Paramilitaarsed üksused on vastutavad mõnede etnilise puhastuse kõige brutaalsemate tegude eest. Kaks üksust on mänginud põhilist rolli Bosnias toimunud etnilises puhastuses, Vojislav Šešelj juhitud Tšetnikud ja Željko Ražnatovići (Arkani) Tiigrid [...] Arkani Tiigrid on läbiviinud sõjalisi õppusi, mille eesmärgiks on hirmutada Kosovos elavaid albaanlasi.[2]“
– ÜRO komitee raport etnilise puhastuse kohta Bosnias
SDG mõrvas Arkani juhtimisel sadu tsiviilisikuid Ida-Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas,[3] Ida-Bosnia varajastes etnilise puhastuse kampaaniates oli sellel üksusel suur roll.[4] 1995. aasta sügisel võitlesid Arkani väed Banja Luka, Sanski Mosti ja Prijedori piirkonnas, kus nad purustati. Arkan juhtis isiklikult enamikku sõjategevusi ning premeeris oma kõige tõhusamaid ohvitsere ja sõdureid auastmete, medalite ja sõjasaagiga.
SDG saadeti ametlikult laiali 1996. aasta aprillis ja kõik selle liikmed said käsu liituda Jugoslaavia armeega.[5] Lisaks Arkanile oli SDG märkimisväärne liige tema parem käsi kolonel Nebojša Djordjević, kes mõrvati 1996. aasta lõpus. Teine tähelepanuväärne liige oli Milorad Ulemek, kes kannab praegu 40-aastast vangistust osalemise eest Serbia läänemeelse peaministri Zoran Đinđići mõrvas 2003. aastal. [6]
Süüdistused sõjakuritegudes
[muuda | muuda lähteteksti]Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunal esitas 1997. aastal Željko Ražnatovićile süüdistuse üksuse juhtimises, kuna üksus oli väidetavalt vastutav paljude inimsusvastaste kuritegude, Genfi konventsiooni tõsiste rikkumiste ja sõjaseaduste või -tavade rikkumiste eest, sealhulgas aktiivse osalemise eest etnilises puhastuses Bijeljinas ja Zvornikus 1992. aastal.
Kriminaaltribunal esitas Željko Ražnatovići juhtimise all olevale SDG-le süüdistuse järgmises:[7]
- Ligikaudu 30 mitteserblasest mehe ja ühe naise sunniviisiline kinnipidamises ilma toidu ja veeta ebapiisavalt ventileeritud, ligikaudu viie ruutmeetri suuruses katlaruumis.
- Kaheteistkümne mitteserblastest mehe transportimine Sanski Mostist eraldatud kohta Trnova külas, kus nad tulistasid üksteist meest ja haavasid kriitiliselt kaheteistkümnendat.
- Ligikaudu 67 mitteserblastest mehe ja ühe naise transportimine Sanski Mostist, Šehovci ja Pobrijeze isoleeritud kohta Sasina külas ning nende mahalaskmine, tappes 65 vangi ja haavates kahte ellujäänut.
- Umbes 35 Bosnia moslemi mehe sunniviisiline kinnipidamine ebapiisavalt ventileeritud viie ruutmeetrises katlaruumis. Vange peksti ja nad jäeti ilma toidust ja veest, mille tulemusena suri kaks meest.[8]
- Bosnia naise vägistamine bussis Sanski Mostis asuva hotelli Sanuse ees.
Silmapaistvad liikmed
[muuda | muuda lähteteksti]- Željko Ražnatović – SDG ülem
- Borislav Pelević – Serbia presidendikandidaat aastatel 2002 ja 2004
- Milorad Ulemek – JSO ülem
- Zvezdan Jovanović – JSO ülem
- Mihajlo Ulemek – SDG kolonel ja meediategelane[9]
- Srđan Golubović – Trance DJ (mitte segi ajada samanimelise filmirežissööriga)
Paljud endised Arkani Tiigrite liikmed on Serbias silmapaistvad tegelased, kes hoiavad tihedaid sidemeid omavahel ja ka Venemaa natsionalistlike organisatsioonidega. Jugoslav Simić ja Svetozar Pejović poseerisid koos Vene Ööhuntidega; Ceca (Arkani lesk) esines Vladimir Putinile tema Serbia-visiidi ajal; Rolling Stone tuvastas, et populaarne trance-esineja Srđan Golubović, keda tuntakse DJ Maxina, lõi Bosnia perekonna surnukehi Bijeljinas (selle kohta on olemas 1992. aasta foto).[10]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Judt, Tony (6. oktoober 2005). Postwar: A History of Europe Since 1945. Lk 675.
- ↑ The policy of ethnic cleansing (Final report of the United Nations Commission of Experts) Arhiiviversioon
- ↑ Tony Judt; (2006) Postwar: A History of Europe Since 1945, chapter XXI; Penguin Books, ISBN 0143037757
- ↑ Michael A. Innes; (2006) Bosnian Security after Dayton: New Perspectives (Contemporary Security Studies) p. 75; Routledge, ISBN 041565369X
- ↑ Stojanovic, Milica (23. märts 2023). "Serbia Urged to Prosecute Arkan's Paramilitaries for War Crimes". Balkan Insight.
- ↑ "INTERVJU, MILORAD ULEMEK LEGIJA: Niko u državi nema muda da obnovi suđenje". ekspres.net (serbia). EKSPRES. 1. juuni 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2017. Vaadatud 11. juunil 2018.
- ↑ "THE PROSECUTOR OF THE TRIBUNAL AGAINST ZELJKO RAZNJATOVIC also known as "ARKAN"" (PDF). 23. september 1997.
- ↑ "Ražnatović: Initial Indictment" (PDF). Vaadatud 1. märtsil 2014.
- ↑ Vukušić, Iva (30. september 2022). Serbian Paramilitaries and the Breakup of Yugoslavia: State Connections and Patterns of Violence (inglise). Taylor & Francis. ISBN 978-1-000-70971-1.
- ↑ "The DJ and the War Crimes — Rolling Stone". investigation.rollingstone.com. Vaadatud 20. jaanuaril 2023.