Seljamägi

Seljamägi on enam kui 10 km pikkune vallseljak (ehk oos) Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas.

Seljamägi algab Piibest 3 km loode pool, lookleb algul ida suunas ja pöördub Edru lähedal kagusse. Seljaku kõrgus on ümbritsevast maapinnast keskmiselt 8 m, kuid kohati ulatub 16 meetrini. Piibe-poolne osa koosneb murenenud paekruusamunakaist, Vägeva-poolne osa peamiselt liivast.

Loodus

Seljamäe hoiuala (199 ha) on arvatud hoiualade võrgustiku Natura 2000 alade hulka.

Kaitstavad elupaigatüübid on järgmised:

• huumustoitelised järved (Edru Kaanjärv) ja järvikud,
• aas-rebasesaba ja
• ürtpunanupuga niidud,
• vanad loodusmetsad,
• vanad laialehelised metsad,
• rohunditerikkad kuusikud,
• okasmetsad oosidel ja moreenkuhjalistel,
• soostuvad ja soo-lehtmetsad.

Seljamäel on matkarada, mis on märgistatud suunaviitadega.

Muistendid

• Seljamäe harjapidi on kulgenud juba muinasajal Sellist Piipe suunduv ratsarada, mis ühendas Vaigat (ehk Vaiamaad) Järvamaaga.
• Rahvajutt pajatab,et Seljamägi tekkinud Kalevipoja rüpest mahapudenenud liivast..
• Katkise Seljamäe kohal jahvatanud muiste väike vesiveski Piibe hurtadele jahu.
• Ussimäel talvituvat tuhanded rästikud. Rookulla august kaevatud välja rootslaste kullatagavara.

Vaata ka

• Edru Kaanjärv
• Piibe maantee