Selenge
Selenge (mongoli keeles Сэлэнгэ (ka Сэлэнгэ мөрөн), burjaadi keeles Сэлэнгэ мүрэн, vene keeles Селенга) on jõgi Sise-Aasias, suurim Baikalisse suubuv jõgi.
Selenge nime päritolu kohta on kaks versiooni. See võib pärineda burjaadi sõnatüvest сэл, mis tähendab üleujutust või järve, või tunguusi tüvest sele, mis tähendab rauda.
Baikalisse voolavast veest üle poole saabub järve Selenge kaudu. Baikalist voolab välja Angara ja Selenget on peetud Angara suurimaks lisajõeks. Angara suubub Jenisseisse ning just Selenge kaudu käib tee Jenissei suudmest kaugeima harujõe lähteni.
Selenge algab Ider Goli ja Delger Möröni jõe ühinemisel Hövsgöli aimakis. [1]
Ider Gol algab Dzavhani aimakist Tarvagataj aheliku kõrgeima, 3227 m kõrguse mäe jalamilt ning voolab algul läände, siis põhja ja seejärel itta. Tema suurim lisajõgi on paremalt suubuv Tšuluut. [1]
Delger Mörön algab Hövsgöli aimakist Ulaan Tajga kõrgeima, 3351 m kõrguse mäe jalamilt ning voolab algul peamiselt lõunasse (lühikest maad Venemaa piirijõena), siis peamiselt kagusse, läbides ka aimaki keskuse Möröni. Tema suurim lisajõgi on paremalt suubuv Tesijn gol. [1]
Selenge voolab ülemjooksul itta, ületab Bulgani aimaki piiri ning temasse suubuvad paremalt Hanuj gol ja vasakult Egijn gol. Pärast Ingettolgoj läbimist pöördub ta kirdesse, jõuab Darhan-Uuli aimaki ja hiljem Venemaa piirile. Piiril suubub temasse paremalt suurim lisajõgi Orhon, mis on Selenge aimaki piirijõgi, ja ühinemiskohas asub Selenge aimaki halduskeskus Sühbaatar. Venemaal voolab ta algul põhja, kus temasse suubuvad vasakult Džida ja Temnik, siis kirdesse, kus temasse suubuvad paremalt Tšikoi, Hilok ja Uda. Uda suudmes asub Burjaatia pealinn Ulan-Ude. Seal pöördub jõgi algul põhja ja siis läände, läbib Selenginski ning suubub Baikalisse, moodustades 680 km² suuruse delta. [1]
Sühbaatarist kuni Selenginskini kulgeb jõe lähedal, peamiselt otse jõeorus raudtee. Maantee kulgeb jõele küllalt lähedal, aga enamasti siiski mitte jõeorus peaaegu jõe lähtest saadik, Mongoolias jõe vasakul kaldal, Burjaatias algul paremal, pärast vasakul kaldal. [1]
Jõgi on 1024 km pikk, sellest 409 km on Venemaal. Tema valgla on 447 tuhat km². Jõe vooluhulk on Sühbaataris 310 m³/s, Ulan-Udes 935 m³/s. Burjaatias on jõgi laevatatav, Mongoolias mitte. Suurvesi on jões kevadise lumesulamise ajal, paduvihmade korral ka suvel ja sügisel. Talvel on madalvesi, näiteks Sühbaataris on keskmine vooluhulk veebruaris 23 m³/s ja augustis 610 m³/s. Novembrist aprillini on jõgi jääs.
Jõeorg on muutliku laiusega. Vahel laieneb see 20–25 kilomeetrini ja sageli jõgi hargneb sealkohas, siis kitseneb jõeorg jällegi 1–2 kilomeetrini ja harud koonduvad.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]