Seima-Turbino kultuur

Seima-Turbino kultuur või Seima-Turbino kultuurideülene nähtus on pronksist esemete ning matmispaikade arheoloogiline rühm.^[1] Kultuurile omaseid esemeid on leitud Altai mägedest Baltikumini ning loomakujutiste põhjal peetakse nende algset kodumaad Lõuna-Altaid, Džungaaria ning Lääne-Mongoolia piirkonda. Selle nähtuse selgitamine on osutunud arheoloogidele keeruliseks arvestades üüratut ala ning üksikuid muistiseid. Seda peetakse esimeseks suureks rahvaste liikumisest idast läände Euraasia ajaloos. Järgnevad rändelained idast toimusid alles palju hiljem, ligi 2000 aastat hiljem.^[2]

Iseloomulikud tunnused

Kultuurile omased pronksesemed olid valmistatud kasutades uudset kaduva vaha meetodit. Esemete kõige iseloomulikumad tunnused on nende käepidemed, kus on kujutatud detailseid looma- ja inimfiguure. Levinum motiiv on stepirahvale omaselt hobune ning need motiivid esinevad peamiselt nugadel. Märkimisväärne on kujutis suusatajast, kes hoiab kinni hobuse ohjadest. Kokku on omistatud sellele kultuurile üle 800 metalleseme, mis on valdavalt seotud sõjandusega - muudest leidudest on nefriitrõngaid ja ehteid.^[2]^[3]

Hauad

Ainsad püsimuistised Seima-Turbino kultuurist on monumentaalsed hauad. Neid on leitud Seimast (Oka jõelt), Turbinost (Kama jõelt) ja näiteks Rostovkalt (Lääne-Siberist, Omi jõelt). Kalmete leiud on kaasa antud surnutele organiseeritult ning muististest on leitud väga üksikuid põletatud inimjäänuseid. Kõik leitud kalmistud asuvad suurte jõgede ristumiskohtades ning veekogude ääres.^[2]

Leiud Hiinast

Seima-Turbino kultuur võis olla identne Guifangi ("Kuradi Maa") hõimudega, millest teatavad Hiina kroonikad Shangi dünastia ajast. Mitmed Shangi dünastia aegsed leiud Anyangist, Shangi pealinnast, on sarnased Seima-Turbino kultuuri esemetega. Konksuga pistodaotsikud, nefriidist kujukesed ja hirvekujulised noaornamendid. Need Shangi esemed, mis on pärit põhja Seima-Turbino kultuurist, valmistati samal ajal kui Shang teatas konfliktidest põhja Guifangi hõimudega. See viitab, et guifangid olid Seima-Turbino kultuuri esindajad ja nende sajandi pikkune konflikt Shangiga viis erinevate esemete ja tootmistehnikate ülekandumiseni.^[4]

Suurem osa Hiina varajasest metalltööst oli arseenirikas vask, ning lihtsaid plii-pronksi sulamid. Kõrgekvaliteetne pronksi sulatamine arenes Altai mägedes saadaolevate maagirikkuste tõttu, mis jõudis Hiina läbi Seima-Turbino kultuuri 2100–2000 eKr. Lühikese ajaga omistati Hiinas pronksivalamise tehnoloogia, mille baasil loodi väga keerukas ja massiivne metallitööstus.^[4]^[2]^[5]

Arheogeneetika

Seima-Turbino leiukohtade jaotus näitab korrelatsiooni Y-DNA haplogrupi N-M231 levikuga, samuti siberi geenipärandi levikuga lääne suunas. Mõlemad on maksimaalselt esindatud uurali keelt kõnelevate nganassaanide seas. Seima-Turbino materiaalne kultuur ja siberi esivanemad jõudsid Euraasia lääneossa (Kirde-Euroopas) ajavahemikus 2200–1700 eKr, mis on paralleelne uurali keelte tulekuga.^[6]

Euraasia Pronksiaja arheoloogilised kultuurid 2300-1700 eKr
Euraasia Pronksiaja arheoloogilised kultuurid 1500-750 eKr

Vaata ka

Viited

↑ "Seima-Turbino kultuurideülene nähtus | Eesti juured". www.eestijuured.ee. Vaadatud 26. juulil 2024.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Černych, Evgenij Nikolaevič (2017). Nomadic cultures in the mega-structure of the Eurasian world. Moscow, Russia: LRC Publishing House. ISBN 978-1-61811-552-2.
↑ Anthony, David W. (2010). The horse, the wheel and language: how Bronze-Age riders from the Eurasian steppes shaped the modern world. Princeton, N.J. Woodstock: Princeton University Press. ISBN 978-0-691-14818-2.
↑ ^4,0 ^4,1 Lin, Meicun (2016). "Seima-Turbino Culture and the Proto-Silk Road". Chinese Cultural Relics. 3 (001–002): 241. ISSN 2330-5169.
↑ Rawson, Jessica (2017-04). "China and the steppe: reception and resistance". Antiquity (inglise). 91. DOI:10.15184/aqy.2016.276. ISSN 0003-598X. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
↑ Tambets, Kristiina; Yunusbayev, Bayazit; Hudjashov, Georgi; Ilumäe, Anne-Mai; Rootsi, Siiri; Honkola, Terhi; Vesakoski, Outi; Atkinson, Quentin; Skoglund, Pontus; Kushniarevich, Alena; Litvinov, Sergey; Reidla, Maere; Metspalu, Ene; Saag, Lehti; Rantanen, Timo (21. september 2018). "Genes reveal traces of common recent demographic history for most of the Uralic-speaking populations". Genome Biology. 19: 139. DOI:10.1186/s13059-018-1522-1. ISSN 1474-7596. PMC 6151024. PMID 30241495.

[1] "Seima-Turbino kultuurideülene nähtus | Eesti juured". www.eestijuured.ee. Vaadatud 26. juulil 2024.

[:0-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Černych, Evgenij Nikolaevič (2017). Nomadic cultures in the mega-structure of the Eurasian world. Moscow, Russia: LRC Publishing House. ISBN 978-1-61811-552-2.

[3] Anthony, David W. (2010). The horse, the wheel and language: how Bronze-Age riders from the Eurasian steppes shaped the modern world. Princeton, N.J. Woodstock: Princeton University Press. ISBN 978-0-691-14818-2.

[:1-4] 4,0 ^4,1 Lin, Meicun (2016). "Seima-Turbino Culture and the Proto-Silk Road". Chinese Cultural Relics. 3 (001–002): 241. ISSN 2330-5169.

[5] Rawson, Jessica (2017-04). "China and the steppe: reception and resistance". Antiquity (inglise). 91. DOI:10.15184/aqy.2016.276. ISSN 0003-598X. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)

[6] Tambets, Kristiina; Yunusbayev, Bayazit; Hudjashov, Georgi; Ilumäe, Anne-Mai; Rootsi, Siiri; Honkola, Terhi; Vesakoski, Outi; Atkinson, Quentin; Skoglund, Pontus; Kushniarevich, Alena; Litvinov, Sergey; Reidla, Maere; Metspalu, Ene; Saag, Lehti; Rantanen, Timo (21. september 2018). "Genes reveal traces of common recent demographic history for most of the Uralic-speaking populations". Genome Biology. 19: 139. DOI:10.1186/s13059-018-1522-1. ISSN 1474-7596. PMC 6151024. PMID 30241495.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]