Mine sisu juurde

Seente kasutamine meditsiinis

Allikas: Vikipeedia
Harilik kedristõlvik (seene kõrgus 5 cm) liblikanukul.

Seente kasutamine meditsiinis inimeste raviks on vähemalt paari aastatuhande vanune tava - juba Hippokrates kirjeldas tuletaela (Fomes fomentarius) tarvitamist põletikuvastase vahendina haavahooldusel.[1] Tänapäevases teaduspõhises meditsiinis kasutatakse eelkõige seeni, mis sisaldavad metaboliite või mida saab biotehnoloogia abil panna tootma metaboliite, et arendada retseptiravimeid. Seentest saadud ja edukalt ravimiteks arendatud või uuritavate ühendite hulka kuuluvad antibiootikumid, vähiravimid, kolesterooli ja ergosterooli sünteesi inhibiitorid, psühhotroopsed ravimid, immunosupressandid ja fungitsiidid.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi rahvameditsiinis on seeni juba ammu kasutatud, algas seente kasulike omaduste teaduslik tuvastamine ja toimeainete ekstraheerimine alles pärast penitsilliini avastamist Alexander Flemingi poolt 1928. aastal.[2] Sellest ajast alates on avastatud palju potentsiaalseid antibiootikume ja uuritud seente potentsiaali sünteesida bioloogiliselt aktiivseid molekule, mis on kasulikud kliinilistes ravimeetodites. Farmakoloogilistes uuringutes on tuvastatud seentest pärit seenevastaseid, viirusevastaseid ja protozoavastaseid ühendeid.[3]

Teadusuuringud ja ravimiarendus

[muuda | muuda lähteteksti]

Vähk

[muuda | muuda lähteteksti]

Tänini pole kindlaid tõendeid selle kohta, et mis tahes liiki seened või seeneekstraktid võiksid ennetada või ravida vähki.[4]

11,11'-dideoksüvertsilliin A-d, mida on eraldatud ühest meres elavast Penicillium'i liigist, on kasutatud kümnete poolsünteetiliste potentsiaalselt vähivastaste ühendite loomiseks.[5] Penicillium suudab toota farnesüültransferaasi inhibiitoreid nagu 11,11'-dideoksüvertsilliin A, andrastiin A, bartseloonhape A ja bartseloonhape B. Penicillium'i vähivastased/tsütotoksiliste metaboliidide hulka kuuluvad 3-O-metüülfunikoon, anitsekvool, duklauksiin ja rubratoksiin B[6].

Penicillium on potentsiaalne leukeemiaravimi asparaginaasi allikas[7].

Mõned riigid on seentest ekstraheeritud beetaglükaanid nagu lentinaani, polüsahhariid-K ja polüsahhariidpeptiidi heaks kiitnud kui immunoloogilised adjuvandid.[8]

Antibakteriaalsed ained (antibiootikumid)

[muuda | muuda lähteteksti]

Penicillium'i hallitusseeni uurides penitsilliini avastanud Alexander Fleming juhatas teed Beetalaktaamsete antibiootikumideni. Hiljem on avastatud ka alametitsiin, afidikoliin, brefeldiin A, tsefalosporiin,[9] tseruleniin, tsitromütsiin, eupenifeldiin, fumagilliin,[9] fusafungiin, fusidiinhape,[9] helvoolhape,[9] itakoonhape, MT81, nigrosporiin B, usniinhape, verrukariin A, vermikuliin ja paljud teised.

Antibiootikumid retapamuliin, tiamuliin ja valnemuliin on seente metaboliidi pleuromutiliini derivaadid. Võimalikku antibiootilist toimet uuritakse ka selliste ainete juures nagu plektasiin, austrokortiluteiin, austrokortirubiin, koprinool, oudemansiin A, strobiluriin, illudiin, pteruloon ja sparassool.

Kolesterooli biosünteesi inhibiitorid

[muuda | muuda lähteteksti]

Statiinid on oluline kolesterooli alandavate ravimite klass; esimese põlvkonna statiinid on saadud seentest.[10] Lovastatiin, esimene müüki jõudnud statiin, ekstraheeriti Aspergillus terreus'e fermentatsioonilahusest.[10] Tööstuslikult suudetakse toota kuni 70 mg lovastatiini kilogrammi substraadi kohta.[11] Fermenteeritud punast riisi valmistav pärmiseen Monascus purpureus suudab sünteesida lovastatiini, mevastatiini ja monakoliin J-i, mis on simvastatiini eelkäija. Kolesterooli biosünteesi inhibiitorit nikotiinamiidribosiidi valmistab pagaripärm (Saccharomyces cerevisiae).

Seenevastased ravimid

[muuda | muuda lähteteksti]

Mõningaid seenevastaseid aineid saadakse teistest seeneliikidest. Griseofulviini saadakse mitmetest Penicillium'i liikidest;[12] kaspofungiini saadakse Glarea lozoyensis'est.[13] Strobiluriin, asoksüstrobiin, mikrofungiin ja ehhinokandiinid on kõik ekstraheeritud seentest. Anidulafungiin on kerahalliku (Aspergillus'e) metaboliidi derivaat.

Viirusevastased ravimid

[muuda | muuda lähteteksti]

Paljud seened sisaldavad potentsiaalseid viirusevastaseid ühendeid, mida küll alles uuritakse, näiteks Lentinus edodes, lakkvaabik (Ganoderma lucidum), Ganoderma colossus, Hypsizygus marmoreus, harilik kedristõlvik (Cordyceps militaris), leht-kobartorik (Grifola frondosa), harilik murukera (Scleroderma citrinum), puidu-sametkõrges (Flammulina velutipes), libliktagel (Trametes versicolor) ja Fomitopsis officinalis.[14][15][16][17]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Stamets P, Zwickey H. Medicinal Mushrooms: Ancient Remedies Meet Modern Science. Integr Med (Encinitas). 2014 Feb;13(1):46-7. PMID: 26770081; PMCID: PMC4684114. (vaadatud 27.12.2024)
  2. ↑ "Discovery and Development of Penicillin". American Chemical Society, International Historic Chemical Landmarks, 2020 (vaadatud 27.12.2024)
  3. ↑ Engler M, Anke T, Sterner O (1998). "Production of antibiotics by Collybia nivalis, Omphalotus olearis, a Favolaschia and a Pterula species on natural substrates". Zeitschrift für Naturforschung C. 53 (5–6): 318–24. doi:10.1515/znc-1998-5-604. PMID 9705612. S2CID 7189999 (vaadatud 27.12.2024)
  4. ↑ "Medicinal mushrooms in cancer treatment". Cancer Research UK (vaadatud 27.12.2024)
  5. ↑ Trafton, Anne (27 February 2013). "Research update: Chemists find help from nature in fighting cancer". MIT News (vaadatud 27.12.2024)
  6. ↑ Overy, David P.; Larsen, Thomas O.; Dalsgaard, Petur W.; Frydenvang, Karla; Phipps, Richard; Munro, Murray H.G.; Christophersen, Carsten (November 2005). "Andrastin A and barceloneic acid metabolites, protein farnesyl transferase inhibitors from Penicillium albocoremium: chemotaxonomic significance and pathological implications". Mycological Research. 109 (11): 1243–1249. doi:10.1017/s0953756205003734. PMID 16279417.
  7. ↑ Shrivastava A, Khan AA, Shrivastav A, Jain SK, Singhal PK (2012). "Kinetic studies of L-asparaginase from Penicillium digitatum". Preparative Biochemistry & Biotechnology. 42 (6): 574–81. doi:10.1080/10826068.2012.672943. PMID 23030468. S2CID 30396788.
  8. ↑ Ina K, Kataoka T, Ando T (June 2013). "The use of lentinan for treating gastric cancer". Anti-Cancer Agents in Medicinal Chemistry. 13 (5): 681–8. doi:10.2174/1871520611313050002. PMC 3664515. PMID 23092289.
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 Broadbent, Douglas (July 1966). "Antibiotics Produced by Fungi". The Botanical Review. 32 (3): 219–242. Bibcode:1966BotRv..32..219B. doi:10.1007/BF02858660. JSTOR 4353729. S2CID 23442996.
  10. ↑ 10,0 10,1 Tobert JA (July 2003). "Lovastatin and beyond: the history of the HMG-CoA reductase inhibitors". Nature Reviews. Drug Discovery. 2 (7): 517–26. doi:10.1038/nrd1112. PMID 12815379. S2CID 3344720.
  11. ↑ Jahromi MF, Liang JB, Ho YW, Mohamad R, Goh YM, Shokryazdan P (2012). "Lovastatin production by Aspergillus terreus using agro-biomass as substrate in solid state fermentation". Journal of Biomedicine & Biotechnology. 2012: 196264. doi:10.1155/2012/196264. PMC 3478940. PMID 23118499 (vaadatud 27.12.2024)
  12. ↑ Block, Seymour Stanton (2001). Disinfection, Sterilization, and Preservation. Lippincott Williams & Wilkins. p. 631. ISBN 978-0-683-30740-5 (vaadatud 27.12.2024)
  13. ↑ Richardson, Malcolm D.; Warnock, David W. (2003). Fungal Infection Diagnosis and Management. Wiley. ISBN 978-1-4051-1578-0.
  14. ↑ Pradeep, Prabin; Manju, Vidya; Ahsan, Mohammad Feraz (2019). "Antiviral Potency of Mushroom Constituents". Medicinal Mushrooms. pp. 275–297. doi:10.1007/978-981-13-6382-5_10. ISBN 978-981-13-6381-8. S2CID 181538245.
  15. ↑ Friedman M (November 2016). "Mushroom Polysaccharides: Chemistry and Antiobesity, Antidiabetes, Anticancer, and Antibiotic Properties in Cells, Rodents, and Humans". Foods. 5 (4): 80. doi:10.3390/foods5040080. PMC 5302426. PMID 28231175 (vaadatud 27.12.2024)
  16. ↑ Zhang T, Ye J, Xue C, Wang Y, Liao W, Mao L, et al. (October 2018). "Structural characteristics and bioactive properties of a novel polysaccharide from Flammulina velutipes". Carbohydrate Polymers. 197: 147–156. doi:10.1016/j.carbpol.2018.05.069. PMID 30007599. S2CID 51629395.
  17. ↑ Girometta C (March 2019). "Fomitopsis officinalis in the light of its bioactive metabolites: a review". Mycology. 10 (1): 32–39. doi:10.1080/21501203.2018.1536680. PMC 6394315. PMID 30834150 (vaadatud 27.12.2024)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Seente_kasutamine_meditsiinis&oldid=6788027"