Schroeder (Astijärve)
Ilme
See artikkel on Ida-Preisimaalt pärit aadlisuguvõsast; Bolderāja mõisa suguvõsa kohta vaata artiklit Schroeder (Bolderāja). |
Schroeder (saksa keeles Schroeder a. d. H. Burtneck, ‘Schroeder Astijärve kojast’) on Ida-Preisimaalt Königsbergist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad suguvõsaliikmed Kanadas, Saksamaal ja Šveitsis.
Suguvõsa liikmeid
[muuda | muuda lähteteksti]- Heinrich Schroeder (1693−1755), Serrahni ja Dobbini pastor
- Johann Friedrich von Schroeder (1728−1801), Riia suurkaupmees, reeder
- Theodor Heinrich von Schroeder (1757−1831), Riia suurkaupmees, reeder, mõisaomanik
- Johann Karl von Schroeder (1771−1840), Aizkraukle ja Lemsalu pastor, Volmari praostkonna praost
- Julius von Schroeder (1808−1888), teoloogiakandidaat, riiginõunik, Tartu kubermangugümnaasiumi ja Tartu saksa eragümnaasiumi direktor, pedagoog
- Ernst Julius Gottlieb von Schroeder (1830−1894), tõeline riiginõunik, arst, laevastikuarst
- Theodor Julius Reinhold von Schroeder (1843−1895), filosoofiadoktor, Tharandti metsaakadeemia korraline keemiaprofessor
- Georg Heinrich von Schroeder (1848−1922), filosoofiadoktor
- Woldemar Paul Viktor von Schroeder (1850−1898), loodusteaduse doktor, Strasbourgi Ülikooli farmakoloogia dotsent, Heidelbergi Ülikooli professor, Müncheni TA korrespondentliige
- Leopold Alexander von Schroeder (1851−1920), filosoofiadoktor, Tartu ülikooli sanskriti keele dotsent, Insbrucki ülikooli vanaindia ajaloo ja arheoloogia professor, Viini ülikooli indoloogia professor, Viini TA liige
- Karl Johann Theodor von Schroeder (1853−1903), meditsiinidoktor, tõeline riiginõunik, arst
- Christoph Ernst Emil von Schroeder (1855−1915), meditsiinidoktor, Ādaži ja Salasmuiža pastor
- Paul Leopold von Schroeder (1877−1908), filosoofiadoktor, keemik, vabrikudirektor
- Felix Karl von Schroeder (1878−1945), õigusteaduse ja filosoofiadoktor, pangadirektor
- Johann Theodor von Schroeder (1884−1966), filosoofiadoktor, keemik
- Edith von Schroeder (abielus paruness von Schilling) (1897−1965), filosoofiadoktor, keemik
- Hans Georg von Schroeder (1889−1924), filosoofiadoktor, õpilasnõunik
- Walter Georg von Schroeder (1897−1963), kirjanik
- Felix Julius Karl von Schroeder (1912−?), filosoofiadoktor, ajaloolane, genealoog
- Johann Karl Rudolf von Schroeder (1923−1998), õigusteaduse doktor, arhiividirektor
Schroederi suguvõsa mõisavaldused
[muuda | muuda lähteteksti]- Liivimaa läti distrikt:
- Aloja (Allendorf) (1840−1843 pandi-, 1843−1877 pärusvaldus), Astijärve (Schloß Burtneck) (1816−enne 1920, fideikomiss), Briede (Wredenhof) (1816−1920), Cāļi (Zahlit) (1816−1920, fideikomiss), Dripati (Rammenhof) (1850−1883), Dūre (Durenhof) (1816−1920, fideikomiss), Ēķini (Heydeckenshof) (1816−1920), Kokmuiža (Kokenhof) (1846−1920, fideikomiss), Labrenči (Labrentz) (1843−u 1882), Limšeni (Limschen) (1836 pandi-, 1836−u 1882 pärusvaldus), Lorupmuiža (Kronenberg) (1841 pandi-, 1841−enne 1850 pärusvaldus), Pučurga (Galandfeld) (1816−1920), Rama (Rammenhof) (1783−1799), Rozēni (Koddiak) (1850−1883), Rūte (Ruthenhof) (1816−1920, fideikomiss), Salaspils (Kirchholm) (kuni 1798, rendivaldus), Sēki (Seckenhof) (1816−1920, fideikomiss), Zvārte (Swarten) (1816−1920), Tiegaži (Tegasch) (1807−1827), Ungurpils (Schloß Pürkeln) (1840−1843 pandi-, 1843−1877 pärusvaldus)
- Sileesia:
- Urbanowitz (kuni 1881)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 421-422.
- Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 2. Teil. Nichtimmatrikulierter Adel. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 192.
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser B. Bd XXIV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2002. Lk 313-336.
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2002. Lk 104-105.
- Gothaisches Genealogisches Taschenbuch der Briefadeligen Häuser. Zweiter Jahrgang. Gotha: Justus Perthes, 1908. Lk 832-834 [1].