Schönau im Mühlkreis

Schönau im Mühlkreis
Schönau im Mühlkreisi vapp
Pindala: 38,5 km²
Elanikke: 1941 (1.01.2018)
Koordinaadid: 48° 24′ N, 14° 0′ E
Asend Freistadti ringkonnas

Schönau im Mühlkreis on vald (Gemeinde) Austrias Ülem-Austria liidumaal Freistadti ringkonnas.

Schönau im Mühlkreis asub 635 m kõrgusel Mühlviertelis. Valla ulatus on 9,7 km põhjast lõunasse ja 8,5 km idast läände. Valla territooriumist 17,4 % katavad metsad ja 19,7 % on haritav maa. Schönau vald on pindalalt suhteliselt suur ning külgneb põhjas Waldaisti jõega ja lõunas väiksema Naarni jõega.

Asurkonnad

• Fürling
• Hinterhütten
• Hofing
• Kaining
• Kollnedt
• Niederndorf
• Oberndorf
• Pehersdorf
• Prandegg
• Schönau im Mühlkreis
• Straß
• Unterniederndorf
• Wolfgrub

Naaberomavalitsused

		Sankt Leonhard bei Freistadt	Kaltenberg
	Gutau		Unterweißenbach
		Schönau im Mühlkreis
	Bad Zell		Pierbach

Ajalugu

Schönau asutas von Perg und Machlandi koda ja see esineb ürikutes esnmakordselt 1230. aasta paiku. Kihelkonnakirikut, mille kaitsepühak on Jaakobus (Sebedeuse poeg) (Suurem Jaakobus), on samuti esmakordselt ürikutes mainitud 1230. aastast. Keskajal oli linn peatuspaigaks Camino de Santiagot järginud palveränduritele Poolast, kes olid teel Hispaaniasse Santiago de Compostelasse.

Kolmekümneaastane sõda ja teine Viini piiramine türklaste poolt säästsid Schönaud, mis jäi suhteliselt puutumata. 1536. aastal ostis protestant Hilleprant Jörger Regensburgilt Prandeggi linnuse. Jörgeri perekond tegi Schönaust uue religiooni baasi, kuid 1500. aastate keskpaiga vastureformatsiooniga sai Schönaust taas katoliikliku enamusega kogukond. Aastatel 1660-1730 toimus linnas mitu nõiaprotsessi. 1848. aastani kuulus kogukond teistesse ümbritsevatesse üksustesse, sealhulgas Prandeggi, Zellhofi, Schwertbergi ja Ruttensteini.

Pärast 1848. aasta haldusmuudatusi sai Schönaust omavalitsuslik kogukond. Alates 1918. aastast kuulub küla Austria rahvale. Küla andis 1920. aastal välja oma hädavaluuta, et aidata vähendada piirkonna majanduslikke raskusi pärast Esimese maailmasõja lõppu.

Päeval pärast anšlussi 12. märtsil 1938 (millega Saksamaa annekteeris Austria Saksa Riiki) liidendati Schönau Reichsgau Oberdonau (Gau Oberdonau) koosseisu. Pärast Teise maailmasõja lõppu 1945. aastal asus linn Nõukogude okupatsioonitsoonis. Kuni 2002. aasta lõpuni kuulus linn Unterweißenbachi kohtupiirkonda, kuid alates 1. jaanuarist 2003 asub see nüüd Pregarteni kohturingkonnas.

Elanikkond

Areng ja struktuur

1869. aastaks elas külas 1667 inimest. Kuni 1971. aastani kõikus rahvaarv ligikaudu selles punktis ega muutunud palju. 1991. aastal elas kogukonnas 1823 elanikku, kuigi 2001. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas vaid 1818 inimest, mis on 0,3 % vähenemine. 1. jaanuaril 2008 elas kogukonnas 1885 elanikku, mis oli suurim elanike arv linna ajaloos. Positiivset muutust koges rahvastik ka pärast uusehitiste rajamist. Tänu teede pidevale täiustamisele on Linzist Schönausse jõuda üha kergem: nüüd on võimalik linna põhjapoolse sissepääsuni jõuda poole tunniga.

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli 60-aastaste ja vanemate elanike osakaal 18,3 %. Elanikest 20,6 % olid alla 15-aastased. Naissoost elanikkonna osakaal oli 49,8 %.

Schönau 1443 elanikust, kes olid 2001. aastal üle 15 aasta vanad, lõpetas 1,9 % ülikooli, rakenduskõrgkooli või õppis akadeemias. Veel 5,4 % olid teinud küpsuseksami, samas kui 46 % olid läbinud õpipoisiõppe või berufsbildende mittlere Schule (teatud kutseõppeprogramm). Veel 46,6 % kõigist Schönau elanikest olid läbinud ainult Austria koolikohustusega nõutava miinimumtaseme.

Päritolu ja keel

Schönaus ja ka kogu Austrias kõneldav saksa keele murre on baieri keele kesk-baieri murre. 2001. aasta seisuga märkis 99,7 % Schönau elanikest emakeelena saksa keele. Veel 0,1 % kõneles peamiselt tšehhi keelt ja käputäis teisi rääkis veel teisi keeli.

Teistest riikidest pärit Schönau elanike osakaal (2001. aasta seisuga) oli 0,9 %, mis on tunduvalt madalam Ülem-Austria keskmisest. Ligikaudu 0,1 % Schönau elanikest on pärit Bosnia ja Hertsegoviinast, 0,4 % on pärit Saksamaalt ja ülejäänud on pärit teistest riikidest. Üldiselt on umbes 0,8 % Schönau elanikest 2001. aasta seisuga sündinud teistes riikides.

Kultuur ja maamärgid

Püha Jaakobuse kihelkonnakirik

Püha Jaakobuse kirik Schönaus

Püha Jaakobuse kihelkonnakirikut mainiti ürikutes esmakordselt 1230. aastal, algselt kui Naarni kihelkonna kõrvalkirikut. Kuigi löövi seinad pärinevad romaani perioodist, ehitati madal jässakas kellatorn millalgi 13. või 14. sajandil. 1516. aastal kujundati lööv gooti stiilis ümber. 1968. aastal kirikut suurendati: eemaldati gooti-​​barokk-stiilis kooriala ja gooti stiilis läänegalerii, samuti neogooti sisustus. Moodsad juurdeehitused on asümmeetriliselt kinnitatud löövi külge ja hõlmavad kantslit, ristimiskambrit, käärkambrit ja uut orelipööningut. Sisustus on valmistatud erinevatest materjalidest. Kahe klaviatuuri ja 18 registriga orel (1993) pärineb Ülem-Austria St. Floriani orelikompaniilt. Kirikutornis on neli kella (G, B-tasane, D, B).

Prandeggi linnus

Prandeggi linnus on keskaegne, varemeis linnus, mis asub Schönau piirides. See on avalikkusele avatud.

• Burgstall Rametstein, arheoloogiline ala, mis sisaldab 13. sajandist pärit ja 20. sajandil taasavastatud puidust kindluse jäänuseid, asub ka linna piirides.

Loodusmälestised

• Herrgottsitz: savikiltkivi, mis väidetavalt oli varakristlik kummardamise ja ohverdamise koht.

Sport

Schönau sisaldab väikest suusapiirkonda Stoaninger Alm, mis sisaldab suusapuksiiri ja kahte nõlva. Suvel opereerib Stoaninger Alm Sommerrodelbahni, mis on teatud tüüpi kuiv kelgumägi.

Ettevõtlus ja taristu

Liiklus

Schönau im Mühlkreisi läbib kirdest edelasse Riedmark Landesstraße (L 576). Linna läbib ka piirkondlik matka- ja palverännakutee (Johannesweg).

Avalikud institutsioonid ja haridus

Schönaus tegutsevad lasteaed, algkool ja raamatukogu. Linnas töötab ka üldarst.

Kogukonnas on kolm vabatahtlikku tuletõrjeosakonda: üks Schönaus, üks Oberndorfis ja üks Prandeggis.

Märkimisväärseid inimesi

• Hans Viehböck (1953-): kirjanik, muusik