Sauerland

Sauerland [ˈzaʊɐlant] on künklik maapiirkond, mis laotub enamikus Nordrhein-Westfaleni kaguosas, ositi raskelt metsane ja peale suurte orgude hõredalt asustatud. Nendel põhjustel valiti see Saksamaal esimeseks kohaks, kuhu taasasustada euroopa piison (pürg).

Sauerland on Nordrhein-Westfaleni suurim turismipiirkond, kus eriti harrastatakse mägiratta- ja jalgrattasõitu ning veesporti ning nauditakse puhkust maalilises ümbruses. Winterbergi linn ja Skiliftkarussell Hochsauerlandkreisis on suur talispordikuurort.

Etümoloogia

Nime Sauerland on esmamainitud 1266. aasta ametlikus dokumendis kui Suderland. Pärast 1400. aastat hakkas d-täht nimest kaduma. Seetõttu on Sauerland = lõunapoolne paik kõige veenvam tähendus, vastupidi teooriale, et Sauer on saksakeelsest sõnast sauer tähendusega hapu ('vilets', 'vaene' pinnas). Keeleliselt sarnaneb suder- vanasaksikeelse sõnaga sûðar (lõunapoolne).

Ajalugu

Enne 1800. aastat oli Sauerlandi lääneosa Altenal põhineva Marki krahvkonna osa; idaosa kuulus Arnsbergi krahvkonda, hiljem tuntud kui Vestfaali hertsogkond, ja see kuulus Kölni kuurvürstkonnale ja peapiiskoppidele. Limburgi hertsogkond kattis väga väikese ala Lenne jõe orus. Pärast Napoleoni sõdu sai ala Preisimaa osaks ja kuulus uude Vestfaali provintsi. Pärast teist maailmasõda liideti Vestfaal uue Nordrhein-Westfaleni liidumaaga. Täna kuulub Sauerland Märkischer Kreis, Olpe ja Hochsauerlandkreis kreisidesse. Hesseni Waldeck-Frankenbergi kreisi lääneosa loetakse ka Sauerlandi kuuluvaks selle geomorfoloogilise, samuti sotsiaal-kultuurilise sarnasuse tõttu, ning terava kontrasti tõttu ülejäänud külgneva Hesseni maastikuga.

Geograafia

Sauerlandi kaart, kus on näidatud kreisi- ja vallapiirid (roheline), samuti jõed, veehoidlad ja järved (sinine)

Läänes ulatub küngastik Bergisches Landi, lõunas Siegerlandi ja kirdes Teutoburgi metsa. Peamised jõed Sauerlandis on Ruhr ja Lenne. Mitu tehisjärve on loodud väiksematele jõgedele paisude ehitamisega vee kogumiseks Ruhrimaale, suurimad on Möhnesee ja Biggesee. Ehkki Sauerlandi kõrgeim tipp on Langenberg (843 m) Olsbergi lähedal, on kõige tuntum tipp, mis on tuntud lähedal asuvate suusarajatiste, ilmajaama ja vaatetorni poolest, pisut madalam Kahler Asten (842 m) Winterbergi lähedal. Nii Langenberg kui ka Kahler Asten on Rothaargebirge tipud.

Paisud ja veehoidlad (järved)

Sauerlandis on 6 veehoidlat.

Geoloogia

Sauerland on osa Reini Kiltkivimäestikust (Rheinisches Schiefergebirge), sealhulgas Bergisches Land, Westerwald, Siegerland ning Reini oruga eraldatuna Eifel, Hohes Venn ja Hunsrück. Rheinisches Schiefergebirge allutati karboniajastu hertsüünia orogeneesis kurrutusele ja murrangule ning erodeeriti permiajastul peneplaaniks. Tektooniline tõus tänapäevaseks madalaks mäestikuks algas umbes 500 000 aastat tagasi ja kestab siiani.

Enamik Sauerlandi aluspõhja kivimitest pärineb kesk- ja ülemdevoniajastust, mil see oli marginaalse ja madala merepinna all. See on tähendanud, et kildad, liivakivid ja grauvakid on Sauerlandi kõige levinumad kivimitüübid. Mõnes piirkonnas on ülekaalus muistse rifi ääres olevad lubjakivid ja esineb karsti. Sauerlandis leidub koopaid, eriti põhjaosas, suurimad koopad asuvad Attendornis ja Balves. Mõnes Sauerlandi piirkonnas põhjustab plii-tsingi-hõbeda-maagi olemasolu märkimisväärset kaevandustööstust, mille keskmeks oli Meggeni linn. Selles piirkonnas kestis kaevandamine pea 20. sajandi lõpuni, täna Sauerlandis aktiivset kaevandamist ei toimu. Sauerlandi liivakivi, grauvakki ja kvartsiiti ning vähemal määral lubjakivi kaevandatakse veel mitmetes karjäärides. Mõni neist koobastest on nüüd turistidele tagasihoidlikeks vaatamisväärsusteks.

Linnad ja vallad

Sauerlandi suurim linn on Iserlohn; teised suuremad linnad on Lüdenscheid ja Arnsberg. Meschedes on klooster. Veel üks klooster on Bestwigis.

Hochsauerlandkreis

Märkischer Kreis

Olpe kreis

Soesti kreis

Waldeck-Frankenbergi kreis

Majandus

Osa Sauerlandist, eriti suured orud loodeosas, kujutab endast vana tööstuspiirkonda. Rauamaagi kättesaadavus ning puidu ja vee rohkus võimaldasid rauatootmist juba ammu enne Ruhrimaa industrialiseerimist ja kivisöe kaevandamist. Täna on säilinud vaid mõned jäänukid kunagisest rasketööstusest; traaditootmine on Altenas endiselt oluline ja paljud väikesed tehased hõivavad endiselt vanu tööstuspiirkondi. Warsteiner on Saksamaa suurim eraomandis olev õlletehas.

Turism

Sauerlandist on saanud populaarne turismipiirkond, mis meelitab palju külastajaid Ruhrimaalt ja suhteliselt lähedasest Hollandist. Metsad ja maalilised väikelinnad on matkajatele ja väljas sportimiseks atraktiivsed. Sauerlandi piirkonnas on üle 30 000 km tähistatud matkaradu, mida hooldab Sauerlandi matkaühing (SGV). Mõnel linnal on hea õhukvaliteedi ja ergutava kliima tõttu tiitel Bad (Spaa). Talisport on Sauerlandis populaarne. Bobikelgurada Winterbergis on Saksamaal laialt tuntud, samuti suusahüppetorn Willingenis. Sauerlandis on ka populaarne lõbustuspark Fort Fun.

Balve koobas on üks suuremaid eelajaloolisi koopaid Euroopas ja see asub Balves. Suurim ligipääsetav lubjakivikoobas väljaspool Alpe on Attendornis.

Vaata ka