Sattesele linnus

Postkaart Sattesele linnuse kaitsevallist 1910. aastatest

Sattesele linnus oli noorema rauaaja ja Liivi ristisõja aegne linnus Sattesele linnamäel Koiva vasakul kaldal tänapäevase Sigulda linna territooriumil.

Linnus

Rahuajal u 50 elanikku mahutanud 90x75 m suurune linnuseõu piirnes kolmest küljest järsunõlvaliste orgudega. Looduslikult kaitsmata kaguküljele oli rajatud 8 m kõrgune ja 75 m pikkune muldvall, mille edelapoolses servas asus linnuse sissekäik. Väljakaevamistel on linnusest leitud peamiselt ajavahemikku 11. sajandist kuni 13. sajandi alguseni dateeritavaid majapidamiskoldeid, erinevaid ehteid, kääre, nuge, võtmeid, lukke ja muid metallitöötlemisele viitavaid esemeid. Leidude hulgas on nii liivlastele, latgalitele, semgalitele kui saksa ristisõdijatele omaseid relvi 12.–13. sajandist.

Arvatavasti 10. sajandi teisel poolel või 11. sajandil rajatud Sattesele linnus koos teda ümbritseva külaga oli Sattesele piirkonna keskuseks. Sattesele linnusest mõne kilomeetri raadiuses asusid 13. sajandi alguses ka Turaida ja Krimulda muinaslinnused. Sel ajal, kuni oma surmani 1212. aastal kuulus linnus Sattesele piirkonna juhtivale ülikule Dabrelile.

Ajalugu

Vaade Sattesele linnuse vallile 1930. aastatel

Henriku Liivimaa kroonikast on teada kaks Sattesele linnuse piiramist Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu ning nende liitlaste vägede poolt, mis toimusid 1206. ja 1212. aastal. Esimene piiramine lõppes ründajate lahkumisega pärast edutuid katseid linnust vallutada, teise piiramise tulemusena seesolijad alistusid, kuid linnust ei hävitatud. Millal linnus maha jäeti, pole täpselt teada. Arheoloogilised väljakaevamised viitavad vähemalt kahele linnuses toimunud tulekahjule. 1442. aastal on linnamäge veel nimetatud Liivi mäeks (Lieffse bergk, mons Liffen).

Vaata ka

• Liivimaa ristisõda

Allikad

• Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982.
• Zemītis, Guntis. Liivlased. Vanim ajalugu (10.–16. sajand), lk 75–104 koguteoses Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur, koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011.
• Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993.
• Satezeles pilskalns jeb Lībju kalns, Latvijas Piļu un muižu asociācija