San Fermíni pidustused
San Fermíni pidustused on üks suurimaid festivale Hispaanias, mida peetakse igal aastal Pamplonas, Navarra piirkonna pealinnas, 6.–14. juulil. Tegemist on austusavaldusega esimesele Pamplona piiskopile San Fermínile, mida on tähistatud juba alates 16. sajandi lõpust.[1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]San Fermin, keda peetakse Pamplona üheks suurimaks pühakuks, sündis 3. sajandil. Ta oli Navarra kuningriigi ja piiskopkonna peamine kaitsepühak. Pärast preester San Honorato ja piiskop San Saturnino jutlust sai temast kristlane ning ta ristiti koos oma perega Toulouse’i piiskopi poolt. San Fermínist sai Pamplona esimene piiskop, kelle pühitses ametisse San Honorato. Pärast viljakat pastoraalset tegevust oma kodumaal siirdus ta misjonärina Galliasse, läbides Akvitaania, Auverne'i ja Anjou piirkonnad. Hiljem, 10. oktoobril, saabus esimene Amiensi (Põhja-Prantsusmaa) piiskop endisesse Picardie pealinna. 25. septembril langes ta seal märtrisurma. San Fermíni keha leiti imekombel 13. jaanuaril 615 San Salvio piiskopiameti ajal ning viidi tagasi tema piiskopitooli juurde, Amiensi katedraali. [2]
Paljud inimesed on kuulnud San Fermínist või vähemalt teavad tema nime tänu tema auks peetud Pamplona pidustustele. Vähesed aga teavad, et tema lugu, nagu ka teiste pühakute lood, on legend, millel paljude teadlaste arvates puudub igasugune ajalooline alus. Legend sündis umbes 9. sajandil Prantsuse Amiensi linnas ja jõudis sealt 12. sajandil Pamplonasse, kus temast sai sadade pamplonalaste pühak. Hiljuti kinnitas oma doktoritöös ajaloolane Roldán Jimeno, Pamplona maineka ajaloolase Jimeno Jurío poeg, et San Fermíni lugu ei oma mingit ajaloolist alust, mille järeldusele jõudsid ka 1970. aastal mitmed Navarra pealinna ajaloolased ja Amiens'i arheoloogid. Sellest hoolimata kummardavad Amiens ja Pamplona seda pühakut jätkuvalt ning tuhanded inimesed üle kogu maailma on temast kuulnud tänu San Ferrmíni pidustustele.[3]
Traditsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]Pidustused algavad avapaugu ilutulestikuga, mida nimetatakse chupinazoks ning sellele järgneb traditsiooniline laul "Pamploneses, Viva San Fermín, Gora San Fermín". 7. juuli hommikul toimub pidulik religioosne rongkäik San Fermíni auks. Sel nädalal toimub igal pärastlõunal härjajooks. Festivali lõppedes lauldakse laulu "Pobre de Mi".[4] Pidustuste programmi kuuluvad veel kontserdid, näitused, vabaõhutantsud ja vaatemängud, tänavameelelahutus ning samuti ka tegevused lastele ja peredele. Traditsiooniliste ürituste hulka kuuluvad härjajooks, ilutulestik, religioossne rongkäik pühaku auks, jumalateenitused, hiiglaste ja suurpeade paraadid.[5]
San Fermíni rongkäik
[muuda | muuda lähteteksti]7. juuli hommikul kell 10 kogunevad teede äärde inimesed, kes soovivad näha San Fermíni pühakut ja teda saatvat rongkäiku. Linnavalitsuse delegatsioon pidurüüs, saatjaks trompetimängijad, trummilööjad, sauakandjad, ihukaitsjad, txistularid (baskimaalastest flöödimängijad), torupillimängijad, hiiglaste ja suurpeade rühm ning linnaorkester (La Pamplonesa), suundub katedraali poole, et tuua sealt kapiitel (katedraali vaimulikest koosnev kogu). Koos suundutakse tagasi ning minnakse San Fermíni kabelisse (San Lorenzo kirikusse), et tuua välja pühaku kuju. Rongkäik algab pühaku kuju viimisest altarilt kanderaamile. See toiming on väga eriline. Kolme inimese koostöös vabastatakse San Fermíni kabeli altaril olev alusplaat ja paigaldatakse kaks siiniratast, mille abil kuju libistatakse kanderaamile, et rongkäik saaks alata. Rongkäik suundub läbi Pamplona vanalinna, mis kestab umbes poolteist tundi ja mille lõpuks viiakse kuju tagasi kabelisse. Sealt saadab linnavalitsus kapiitli tagasi katedraali. Rongkäigu kõige huvitavam osa on erinevad momentikod, peatused teekonnal, mil pühakut austatakse, tihti laulupalvete saatel. Kõige tuntum momentiko on katedraali eeskojas. Rongkäigu osa on ka hiiglaste ja suurpeade tants katedraali eeshoovis. [6]
.jpg)
Hiiglaste ja suurpeade paraad
[muuda | muuda lähteteksti]Hiiglaste kujud kujutavad tavaliselt kuningaid ja kuningannasid. Nad liiguvad mööda linna ringi ja tantsivad torupillimuusika saatel San Fermíni auks. Nad esindavad "nelja maailmajaotust": Euroopat, Aafrikat, Aasiat ja Ameerikat (tundub, et nende loomise ajal ei oldud Okeaaniast veel teadlikud). Hiiglaste kujud kannavad endaga kaasas ka viit suurpead: linnapea, linnavolikogu liige, vanaema ja Jaapani paar. Hiiglaste ja suurpeade paraad teeb igapäevaselt ringkäigu läbi linna ja osaleb kõikides suuremate pidustuste sündmustes: rongkäigus, avapaugus (chupinazo) ning lahkumisüritusel, mis toimub pidustuste viimasel päeval, 14. juulil raekoja platsil. See on tõeline elamus Pamplonas. [7]
Kunagi loodi hiiglased ja suurpead tegelikult selleks, et hoiatada rahvast pidustustega kaasneda võivate liialduste eest ning vältida olukordi, mis võisid viia patu ja ohjeldamatuseni. Tänapäeval kujutavad need kujud rahvalikke arhetüüpe ja kohalikke tegelasi ja on hoopis oodatud ja rõõmsalt tervitatud.[8]
Punane rätt
[muuda | muuda lähteteksti]
Pidustuste ajal on kombeks kanda riietuse juures traditsioonilist punast rätti, mis seotakse kaela ümber, kui pidustused kuulutatakse avatuks. Rätt kannab endas ka religioosset tähendust, sest Pamplona preestrid kannavad San Fermíni auks punaseid rõivaid. Selle põhjuseks on asjalolu, et San Fermín suri oma usu eest märtrina ning punase kandmine on justkui austusavaldus pühakule.[1]
Härjajooks
[muuda | muuda lähteteksti].jpg)
Kõige tuntum ja olulisem osa San Fermíni pidustuste juures on härjajooks. Pamplona härjajooksul pole midagi pistmist traditsioonilise härjavõistlusega mujal Hispaanias. Lisaks läheb Pamplona härjajooksul saadud tulu organisatsioonile eakate eest hoolitsemiseks.[9]
Härjajooks Pamplona vanalinna tänavatel on tasuta 875-meetrine jooks kuue metsiku pulli ja kuue härja ees, kes juhatavad karja härjaareenile. Seda tähistatakse iga päev 7.–14. juulil kell 8.00. Selle kestus on tavaliselt 2–3 minutit. Kui möödub kolm minutit, suureneb oht hüppeliselt, sest pullid, selle asemel, et liikuda karjas, on lahtiselt.[10]
Traditsiooniline härjajooks sai alguse teadmata täpset kuupäeva, mil lihunikud hakkasid saatma karjaseid härgade ja juhtpullide juhatamisel platsile. Aja jooksul muutus see meelelahutus populaarseks ning hakati jooksma loomade ees, mitte taga, nagu seni oli tehtud. Härjajooksul osalemine on tasuta ning registreerimine ei ole vajalik, ainukeseks tingimuseks on, et osaleja peab olema vähemalt 18- aastane, kuid on olemas hulk reegleid ja keelde, mida tuleb järgida.[10]
Vahetult enne härjajooksu algust pöörduvad jooksjad, kes plaanivad joosta esimeses lõigus, Santo Domingo tõusul, palves San Fermíni, pidustuste kaitsepühaku poole. Nad laulavad talle pühendatud laulu: „San Fermínilt palume, kuna ta on meie kaitsepühak, et ta juhataks meid jooksul ja annaks oma õnnistuse.” Seejärel lastakse rakett, mis kuulutab jooksu algust.[10]
Sündmus tegi kuulsaks Ameerika kuulsaima kirjaniku Ernest Hemingway esikromaani "Ja päike tõuseb". Hemingway külastas San Fermíni pidustusi korduvalt.[4]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "¿Qué es Sanfermin?". SANFERMIN.COM. Vaadatud 21.04.2025.
- ↑ "Devoción a San Fermín". Universidad de Navarra. Vaadatud 22.04.2025.
- ↑ "Historia de San Fermín". SANFERMIN.COM. Vaadatud 22.04.2025.
- ↑ 4,0 4,1 McKenna., Amy. "Fiesta de San Fermín". Britannica. Vaadatud 21.04.2025.
- ↑ "San Fermím". Visit Navarra.es. Vaadatud 21.04.2025.
- ↑ "Procesión de San Fermín". SANFERMIN.COM. Vaadatud 25.04.2025.
- ↑ "La Comparsa de Gigantes y Cabezudos". SANFERMIN.COM. Vaadatud 25.04.2025.
- ↑ "Gigantes y cabezudos: Una tradición de aquí y de allí". deia.eus. 25.07.2022. Vaadatud 25.04.2025.
- ↑ "La corrida de toros en Pamplona". SANFERMIN.COM. Vaadatud 22.04.2025.
- ↑ 10,0 10,1 10,2 "Guía rápida del encierro". SANFERMIN.COM. Vaadatud 22.04.2025.