Sajakroonine meenemünt (2007)
| Sada krooni | |
|---|---|
| (Eesti) | |
| Väärtus | 100 krooni |
| Kaal | 7,78 g |
| Läbimõõt |
R 2,6 mm maksimum 26,5 mm miinimum 21,3 mm |
| Serv | sile |
| Materjal | Au 999.9/1000 |
| Vermitud | 2007 |
| Tiraaž | 6000 |
| Avers | |
| Kujundus | Eesti suur riigivapp |
| Kujundaja | Ivar Sakk |
| Revers | |
| Kujundus | rukkilill |
| Kujundaja | Ivar Sakk |
2007. aastal välja lastud 100-kroonine meenemünt on puhtast kullast ning pühendatud Eesti krooni taaskehtestamise 15. aastapäevale.
Tegemist on kollektsionääridele mõeldud meenemündiga, mille maksimumtiraaž on 6000 tk ning mis lasti ametlikult käibele 14. juunil 2007,[1] kuid mida hakati avalikkusele müüma alles 19. juunil kell 12.00 Eesti Panga muuseumis.
Iga münt on plastkapslis, mis omakorda on spetsiaalses karbis, ning iga mündiga käib kaasas sertifikaat, millel on mündi number. Ühe mündi hind Eesti Panga muuseumis on 5000 krooni.
Mündi on verminud Soome Rahapaja (Mint of Finland Ltd) prooflike-kvaliteediga, ning see on esimene Eesti Vabariigi münt, mis ei ole ümmarguse ketta kujuline.
Kujundus
[muuda | muuda lähteteksti]Mündi on kujundanud disainer Ivar Sakk, see kaalub 7,78 grammi ning selle serv on sile. Münt on kumerate tippudega võrdkülgse kolmnurga kujuline, tipu raadius on 2,6 mm, külje sirge osa pikkus on 21,3 mm, koos kumerustega aga 26,5 mm.
Avers
[muuda | muuda lähteteksti]Mündi esiküljel on Eesti suur riigivapp, mille kohal on vermimise aasta "2007" ning mille all on sõnad "EESTI VABARIIK".
Revers
[muuda | muuda lähteteksti]Mündi tagaküljel on rukkilille kujutis, tekst "Krooni taaskehtestamise 15. aastapäev", nimiväärtus "100 krooni" ja sulami tähis "Au 999,9".
Sertifikaat
[muuda | muuda lähteteksti]Iga mündiga käib kaasas sertifikaat, mille ühel küljel on mündi spetsifikatsioon ja teisel küljel Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki pühendus eesti ja inglise keeles. Pühenduse eestikeelne tekst on järgmine:
20. juunil 2007 möödub 15 aastat Eesti krooni taaskehtestamisest – päevast, mille tähtsust on raske üle hinnata. Eesti kroonist on saanud meie riigi ja rahasüsteemi stabiilsuse ja edukuse sümbol. Tähtsustamaks Eesti krooni kui sümbolit pühendame rahareformi 15. aastapäevale kullast meenemündi, mis erineb kõikidest varem vermitud müntidest oma kolmnurkse kuju poolest. Kuju erakordsus seisneb selles, et kolmnurksed mündid on maailmas üsna haruldased.
Rahareformi tähistamiseks on varasematel aastatel välja antud kolm meenemünti. Uut meenemünti kaunistab Eesti rahvuslik sümbol, meie rahvuslill rukkilill. Esimest korda on Eesti mündile vermitud sulami tähis Au 999,9. Mündi on kujundanud Ivar Sakk ja verminud Soome Rahapaja (Mint of Finland Ltd).
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti Panga pressiteade 24. aprillist 2007, kus teatati meenemündi kujunduse kinnitamisest
- Eesti Panga presidendi 30. mai 2007. a määrus nr 6, "Meenemündi käibelelaskmine" (RTL, 06.06.2007, 46, 815)
- Eesti Panga pressiteade "Ilmus Eesti krooni 15. aastapäevale pühendatud kuldmünt", 19. juuni 2007.
- Eesti Panga pressiteade "Eesti Panga muuseum on müünud ligi 500 uut meenemünti", 21. juuni 2007