Saesaare paisjärv
| Saesaare paisjärv | |
|---|---|
 Vaade järvele elektrijaama tammilt | |
| Valgla maad | Eesti |
| Pindala | 54 ha |
| Laius | 200 m |
| Suurim sügavus | 8 m |
| Koordinaadid | 58° 7′ 38″ N, 27° 3′ 5″ E |
  | |
Saesaare paisjärv on tehisveekogu Ahja jõel Kiidjärve silla ja Saesaare paisu vahelisel lõigul.
Saesaare paisjärv asub Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal.
Paisjärve pindala on umbes 54 ha.[1] Paisjärv ulatub Saesaare paisust 4,5–5,5 km ülesvoolu ja kevadiste suurvete aegu kuni Kiidjärve paisuni. Paisjärve veepinna kõrgus merepinnast on umbes 48 meetrit. Kehtivate vee erikasutuslubade kohaselt on paisjärve normaalveetase 48,02 m +/- 0,1 m, suurim lubatud absoluutkõrgus 48,45 m ja väikseim 47,55 m.[2] Suurim sügavus on paisjärvel Saesaare paisu juures – 8 meetrit.
Paisjärve ääres on mitmeid Kesk-Devoni ladestu liivakivipaljandeid: Laaritsamägi, Mõsumägi, Kindapäka mägi, Kivipalu mägi, Madal pae, Oosemägi, Mõtstare mägi, Savioidu pae, Piirioidu pae, Haavaniidu pae, Valgemäe pae, Nurmemäe pae, Palanumägi.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Paisjärv rajati seoses Saesaare hüdroelektrijaama ehitusega 1950–1952. aastal. 1950–1951. aasta talvel raiuti rajatava paisjärve maa-alal ürgoru lammi mets kuni Palanumäeni.[3] Puudest jäid paisjärve põhja kõrged kännud, mida ei eemaldatud ja mis pole senini kõdunenud. Veehoidla ülespaisutamine algas 1952. aasta mais ja jõudis lõpule juulis.[3]
Tammi muldkehasse lükati buldooseritega kokku Saesaare kärestiku kivid. 1953. aasta jaanuaris ja veebruaris süvendati buldooseriga kärestiku voolusäng kanaliks, mille kaldale kuhjati savi- ja kruusavallid.[3]
Looduskaitsetegelane Eerik Kumari, kirjanik ja kunstnik Jaan Vahtra ning kohalik kirjamees ja õpetaja Albert Ivask hindasid Saesaare kärestikku Eesti jõgede kauneimaks.[4][3] Paisjärve rajamisel hävitatud Saesaare kärestikku on kirjeldatud kui Eestis ainulaadset Alpi mägijõe tüüpi kärestikku.[5] Kärestik oli ligi paarsada meetrit pikk ja 30 meetrit lai, vee voolamiskiirusega 3 meetrit sekundis.[6]
Paisjärve rajamisega muutus jõe senine biokeemiline režiim, mis tõi kaasa veetaimestiku muutuse. Kõige kiiremini hakkasid levima vesikatk ja vesi-kirburohi. Muutus ka jõe kalastik, hävisid jõeforell ehk hõrnas ja harjus ehk ärn, asemele tulid haug ja särg.[3][1]
Paisjärve rajamisel jäid madalamad kaldakaljud ja liivapaljandid veetaseme tõusu tõttu vee alla. Paisjärv uputas Oosemäe koopa. Jõeoru üleujutamine kaotas kõik Kiidjärve ja Saesaare vahelised kärestikud ja vee alla jäid jõeäärsed allikad.[3]
Tänapäev
[muuda | muuda lähteteksti]
Ahja jõgi, sealhulgas Saesaare paisjärve lõik, on populaarne kanuumatkajate seas.[7][8]
Vastavalt Ahja jõe maastikukaitseala kaitse-eeskirjale on paisjärvel keelatud sõita sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga. Erandina lubab kaitse-eeskiri sõita 15. juunist kuni 30. septembrini kuni 15-hobujõulise mootoriga ujuvvahendil kiirusega kuni 7 kilomeetrit tunnis.[9] Sisuliselt on see erand tehtud lõbusõidulaevale "Lonny", mis 2000. aastast sõidab suvekuudel elektrijaama paisu juurest umbes 3 km ülesvoolu, võimaldades tutvuda paisjärve äärde jäävate liivakivipaljanditega.[6]
Kalaportaali andmetel elab Saesaare paisjärves ahven, haug, särg, nurg, latikas ja turb.[10]
1991. aastal Saesaare hüdroelektrijaam erastati ja seda majandab AS Generaator.[6] Hüdroelektrijaama rajatised paiknevad Põlva vallas kahe maaomaniku – AS Generaator ja RMK – kinnistutel.[2]
Diskussioonid ja uuringud paisu rekonstrueerimisest või likvideerimisest
[muuda | muuda lähteteksti]2012. aastal algatasid Vastse-Kuuste vald ja Põlva vald Saesaare elektrijaama kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringu, eesmärgiga tagada kalade läbipääs ja ökoloogiline miinimumvooluhulk Saesaare paisul. Detailplaneeringu algatamine ja menetlus olid seotud ka asjaoluga, et AS Generaatoril olemasolev paisutamisega seonduv vee erikasutusluba kehtib kuni 15. novembrini 2015.[2] Vastavalt veeseadusele peab lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisu omanik tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Seaduse kohaselt oleks see läbipääs tulnud tagada hiljemalt 1. jaanuariks 2013.[11] Kalade läbipääsu tagamine on ka paisutamise vee erikasutusloa uuendamise eelduseks.
2014. aasta detsembris teatas Keskkonnaamet, et ei kooskõlasta hüdroelektrijaama detailplaneeringut ning eelistaks paisu lammutamist, kuivõrd see on ainus viis kuidas tagada kalade läbipääs ja jõe hea seisund.[12] Kuna tammi seisukorda peetakse halvaks, on alternatiivideks kas tamm rekonstrueerida (tagades kalade läbipääs) või tamm koos paisjärvega likvideerida ja taastada endine maastik. Keskkonnaamet oma hinnangus leidis, et Eesti kauneima jõeoru taastamine on väärt kaalumist ja täiendavat uurimist. Keskkonnaameti hinnangul tuleb kaaluda, kas maksuraha kulutamine paisu rekonstrueerimiseks (hinnangulise maksumusega 700 000 eurot, lisaks kalapääsu rajamise kulud) on põhjendatud, kuivõrd pool paisust on riigi (RMK) omanduses, või peaks selle kulutama lõhutud kärestike taastamiseks.[13]
Keskkonnaagentuur on tellinud Saesaare paisjärve likvideerimise teostatavuse ning sellega seotud keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike mõjude analüüsi, mille tulemused peaksid selguma 2015. aasta lõpuks.[12][14] Avalikus arvamuses on paisu ja paisjärve likvideerimisele nii pooldajaid kui vastaseid.[15][16][17] [18]
2015. aasta sügisel (september-oktoober) langetati paisjärve veetaset seoses Saesaare paisu betoonosa remondi ja Kiidjärvel likvideeritud paisu juures asuva kalda kindlustamisega. Tavapärasega võrreldes oli vesi Kiidjärvel umbes 1 meeter ja Saesaares 1,6 meetrit madalam. Vee alt paljandusid liivakivikaljude alumised osad, samuti looduslik jõesäng kuni Oosemäeni koos paisjärve rajamisel langetatud puude kändudega.[19] Pahameelt põhjustas vee liiga kiire langetamine, mistõttu kuivale jäetud järvekarbid hukkusid.[20] [21]
-
Vaade paisjärvelt paisu ülevoolule -
Kaldapääsukeste pesade suudmed paisjärve kaldal -
Kaldavaring
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Heino Raieste. Taevaskoja. Tallinn 1981
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Saesaare Elektrijaama kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. OÜ Alkranel. 2014
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Eerik Kumari. Ahja jõe ürgorg. Tallinn 1968
- ↑ Jaan Vahtra, Albert Ivask (toimetajad). Taevaskoja ja Valgemetsa. Tartu 1940
- ↑ Kalle Kroon. Uputatud taevaskojast ja meie juurtest. Eesti Loodus 11/2013
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Enn Esko. Karilatsi, Taevaskoja, Põlva. Tallinn: Maalehe Raamat, 2001
- ↑ Taevaskoja. Kanuumatkad
- ↑ Ahja matkad
- ↑ Ahja jõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri
- ↑ Kalaportaal. Kalastuskohad. Eesti järved P-Ü
- ↑ Veeseadus (RT I, 08.07.2014, 23)
- ↑ 12,0 12,1 "Taevaskoja elektrijaama omanik läheb projektiga edasi. BNS. 14.12.2014". Originaali arhiivikoopia seisuga 18.12.2014. Vaadatud 18.12.2014.
- ↑ Keskkonnaamet. Saesaare HEJ kohta kogutud materjalid. (vaadatud 22.10.2015, täiendatakse pidevalt)
- ↑ Ain Alvela. Saesaare paisu likvideerimise võimalikkus selgub 2015. aasta lõpuks. Maaleht. 11.12.2014
- ↑ Rein Raudvere. Tüli Taevaskojas – salakoopad suures ohus. Maaleht. 10.10.2013
- ↑ http://epl.delfi.ee/news/eesti/taevaskoja-saesaare-paisjarv-tuleb-ilmselt-kalade-heaks-tuhjaks-lasta?id=66699631 Ulvar Käärt. Taevaskoja Saesaare paisjärv tuleb ilmselt kalade heaks tühjaks lasta. Eesti Päevaleht. 07.09.2013
- ↑ Rein Kalle. Saesaare tuleviku kaalule laotakse usinalt vihte. Eesti Loodus 2013/11
- ↑ M. Nutov. Saesaare paisu saatus on jätkuvalt lahtine (15.10.2015). err arhiiv
- ↑ L. Pihlak, fotoreportaaž: Paisjärv Kiidjärvelt Saesaareni poole võrra alla lastud paisuga
- ↑ R. Mets "Saesaare paisjärves langenud veetase jättis järvekarbid surema."
- ↑ M. Nutov. Taevaskojas sai veetaseme alandamine järvekarpidele saatuslikuks. err arhiiv
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Saesaare paisjärv |