SRK suvine kokkutulek

SRK suvine kokkutulek on vanalestaadiuslaste Soome Rahuühenduste Keskühingu iga-aastane neli päeva kestev suvepidu Soomes. Esimene suvine kokkutulek organiseeriti 1906. aastal Oulus. Tänapäeval osaleb kokkutulekutel igal aastal umbes 60 000 – 70 000 inimest. Enamik kokkutulekulistest on lapsed ja noored.

Kokkutulek on kõigile avatud üritus. Suvise kokkutuleku kava koosneb jutlustest, kirikulauludest ja Siioni lauludest. Jutlused tõlgitakse viide keelde ja viipekeelde.

Kokkutulekul on igal aastal oma moto, mis valitakse Piiblist. 2007. aastal Valkeala vallas korraldatud kokkutuleku teemaks oli valitud piiblilause "Jumala riik on teie seas".

Suvise kokkutuleku ajalugu ja vallad

Suvise kokkutuleku toimumiskohad on kindlaks määratud kuni 2025. aastani, kui kokkutulek peetakse Ruuki vallas.

Kokkutulekud aastati

1906 Oulu, 1907 Oulu, 1908 Ylivieska, 1909 Tornio-Haaparanta

1910 Helsingi, 1911 Kokkola, 1912 Rovaniemi, 1913 Kajaani, 1914 Oulainen, 1915 -*, 1916 Oulu, 1917 Ii, 1918 Jyväskylä, 1919 Kemi

1920 Vaasa, 1921 Ylivieska, 1922 Viipuri, 1923 Kajaani, 1924 Oulu, 1925 Rovaniemi, 1926 Haapajärvi, 1927 Jyväskylä, 1928 Oulu, 1929 Tornio

1930 Kajaani, 1931 Rovaniemi, 1932 Iisalmi, 1933 Oulu, 1934 Oulu, 1935 Oulu, 1936 Rovaniemi, 1937 Jyväskylä, 1938 Kajaani, 1939 Kemi

1940 Oulu, 1941 -**, 1942 Oulu, 1943 Haapajärvi, 1944 -***, 1945 Nivala, 1946 Pori, 1947 Joensuu, 1948 Kuopio, 1949 Haapajärvi

1950 Ylivieska, 1951 Rovaniemi, 1952 Tornio, 1953 Iisalmi, 1954 Tampere, 1955 Kemi, 1956 Oulu, 1957 Kuopio, 1958 Jyväskylä, 1959 Helsingi

1960 Kajaani, 1961 Kuusamo, 1962 Raahe, 1963 Ylivieska, 1964 Joensuu, 1965 Rovaniemi, 1966 Oulu, 1967 Jämsä, 1968 Reisjärvi, 1969 Nivala

1970 Alajärvi, 1971 Ruukki, 1972 Pudasjärvi, 1973 Ranua, 1974 Hollola, 1975 Turu, 1976 Sievi, 1977 Haapajärvi, 1978 Kajaani, 1979 Rovaniemi

1980 Keminmaa, 1981 Perho, 1982 Oulunsalo, 1983 Kalajoki, 1984 Hollola, 1985 Kuusamo, 1986 Outokumpu, 1987 Hankasalmi, 1988 Vihti, 1989 Ranua

1990 Haapavesi, 1991 Jämijärvi, 1992 Iisalmi, 1993 Haukipudas, 1994 Tornio, 1995 Toholampi, 1996 Alajärvi, 1997 Rovaniemi, 1998 Pudasjärvi, 1999 Kruunupyy

2000 Petäjävesi, 2001 Ruukki, 2002 Maaninka, 2003 Muhos, 2004 Nivala, 2005 Perho, 2006 Sotkamo vald, 2007 Valkeala, 2008 Sievi, 2009 Oripää

2010 Liperi, 2011 Lumijoki, 2012 Loppi, 2013 Pudasjärvi 2014 Pyhäjoki, 2015 Vaasa, 2016 Tornio 2017 Pori, 2018 Äänekoski, 2019 Muhos
2020 Reisjärvi,2021 Loppi
(*) 1915. aasta suvine kokkutulek Rootsi Alakainuu elik Nederkalixi vallas jäi katki kõhutüüfuse epideemia tõttu tõttu.
(**) 1941. aasta suvine kokkutulek pidi toimuma Haapajärvi vallas, aga jätkusõja pärast jäi see ära.
(***) 1944. aasta kokkutulek Nivala vallas jäeti jätkusõja tõttu ametlikult korraldamata, aga kuna tühistamisteade ei jõudnud kõigini, saabus kokkutulekualale siiski tuhatkond osalejat ja mõned jutlustajad ning kokkutulek peeti ikkagi.

1936. aasta kokkutulek lükati edasi 7.–9. päeva ajani parlamendivalimise tõttu. 1922. aasta kokkutulek Viiburi vallas ja 1951. kokkutulek Rovaniemi vallas peeti enne jaanipäeva. Esmaspäev sai püsivaks kokkutulekupäevaks aastal 1966.

Kokkutuleku tunnusobjektid

Suvise kokkutuleku kõige selgemad tunnusobjektid on kokkutulekutelk, piduvärav ja lipurivi. Enne mobiiltelefonide üldiseks muutumist oli mitu meetrit pikk teadetetahvel selgelt nähtav tunnusobjekt.

Kokkutulekutelk ehk suurtelk on 80 meetrit pikk ja 35 meetrit lai. Telgis on istekohad 4200 inimesele. Enne kui telk oli kasutusel, peeti suviseid kokkutulekuid kirikutes ja teistes avalikes kogunemiskohtades. Kokkutulekutelk oli esimest korda kasutusel 1938. aastal Kajaanis. Suvisel kokkutulekul Oripääs 2009. aastal võeti kasutusele neljas suvise kokkutuleku telk.

Piduvärav kujutab kokkutuleku motot, mis valitakse Piiblist. Moto on ka kirjutatud värava peale. Esimest korda ehitati värav 1949. aastal Haapajärvi vallas, kus motoks oli "Sa oled hästi teinud, et sa tulid" (sm "Sinä teit hyvin kun tulit").

Lipurivis on praegu kuusteist lippu, kuna alguses, 1932. aastal Iisalmi vallas kasutati peale Soome lipu ainult Rootsi, Norra ja Ameerika Ühendriikide lippu. Lipud on prantsuse tähestiku järjestuses. Kui Soome tegutseb Euroopa liidu eesistujana, on lipurivis ka Euroopa Liidu lipp. Jämijärvi kokkutulekul 1991. aastal võis kurioosumina näha, et tegelikult ateistlike Nõukogude lipp lehvis lippude hulgas. Pyhäjoki kokkutulekul lehvis 19 lippu, millest uusimad olid Senegali ja Ecuadori lipp. Lipud kujutavad neid riike, kus SRK korraldab reeglipäraseid kokkutulekuid.

Raadio- ja kõlarimast on suurtelgi juures. Mast on 24 meetrit kõrge, aga koos piksevardaga on selle pikkus 30 meetrit. Mast koosneb neljast kuuemeetrisest elemendist. See kannab häält üle raadiosagedustele kuue saateantenni kaudu. Mastil on ka 20 suurt kõlarit, mille abil hääl kõlab üle kokkutulekualale. Esimene suvise kokkutuleku raadioülekanne toimus Kemis 1939. aastal.

Suvised kokkutulekud väljaspool Soomet

Lisaks Soomele korraldatakse samasuguseid suviseid kokkutulekuid teistes riikides, näiteks Põhja-Ameerikas, Rootsis, Venemaal ja Eestis. Need pole nii suured kui Soomes korraldatud, aga kava on sama – jutlused ja laulud.

Vaata ka

Välislingid

YLE Elävä arkisto: Matkalla taivaskotiin – SRK suvise kokkutuleku materjalid