Sümpatomimeetikumid

Sümpatomimeetikumid ehk adrenomimeetikumid on ained, mis imiteerivad organismis adrenaliini/noradrenaliini efekti ehk kutsuvad esile erutuse adrenergilises sünapsis.

Sümpatomimeetikumid erinevad nii toimemehhanismidelt kui ka toime tüübilt ja ulatuselt. Neid võib klassifitseerida:

• otsese toimega sümpatomimeetikumideks, mis mõjutavad vahetult adrenoretseptoreid;
• kaudse toimega sümpatomimeetikumideks, mis mõjutavad sünaptilisse pilusse erituva noradrenaliini kogust või selle tagasihaaret.

Sümpatomimeetikume võib jagada ka aktiveeritavate retseptorite tüübi alusel:

• üldise toimega adrenomimeetikumid (aktiveerivad igasuguseid adrenoretseptoreid);
• alfaagonistid (aktiveerivad igasuguseid alfaretseptoreid);
  • α₁-agonistid;
  • α₂-agonistid;
• beetaagonistid (aktiveerivad igasuguseid beetaretseptoreid);
  • β₁-agonistid;
  • β₂-agonistid;

Endogeenne sümpatomimeetikum on neuropeptiid-Y, tehislikest on farmakoloogiliselt tähtsaimad efedriin, kokaiin, nafasoliin, klofeliin, isoprenaliin, dobutamiin ja salbutamool.

Vaata ka

• adrenoblokaatorid