Süüteokatse
Süüteokatse on tegu, millega isik on vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustanud süüteo toimepanemist.[1] Karistusseadustiku kohaselt loetakse süüteokatset iseseisvaks süüteoks.[2] Süüteokatse on võimalik kõikide deliktitüüpide korral, v.a ettevaatamatusdelikt.[3]
Süüteo staadiumid
[muuda | muuda lähteteksti]Süüteokatse on süüteo üks staadiumitest. Süüteokatsele eelnev staadium on ettevalmistamine ning järgnev staadium lõpuleviimine. Teo karistatavus algab üldjuhul süüteokatse staadiumist.[3]
Katseteooriad
[muuda | muuda lähteteksti]Objektiivne teooria
[muuda | muuda lähteteksti]Objektiivse teooria järgi on süüteokatse õigushüvede objektiivne ohustamine. Selle kohaselt peab kohtunik toimepandud teo ohtlikkuse hindamiseks asetama end mõtteliselt teo toimepanija rolli. Objektiivse teooria järgi loetakse süüteokatse kõlblikuks, kui selle toimepanija vaatepunktist näib tema käitumine ohtlikuna. Sellisel viisil määratletud ohtlikkuse näitaja ei ole aga kvantifitseeritav ehk arvuliselt esitatav ning ei sobi seetõttu kõlbliku katse piiritlemiseks ega katse algusmomendi kindlaksmääramiseks.[4]
Subjektiivne teooria
[muuda | muuda lähteteksti]Subjektiivne teooria on objektiivse teooria vastand, sest selle järgi on karistatavad ka kõik sellised katseteod, mille tagajärjel õigushüvedele objektiivset ohtu ei tekkinud. Subjektiivse teooria järgi on süüteokatset vaja karistada toimepanija õigusvaenuliku tahte tõttu. Selle kohaselt on karistatavad nii kõlblikud kui ka kõlbmatud süüteokatsed. Vastuargument subjektiivsele teooriale on asjaolu, et kui süüteokatse karistatavus hinnatakse üksnes toimepanija tahtlusest ja teoplaanist lähtudes, muudab see süüteokatse alguspiiri ebamääraseks.[4]
Objektiiv-subjektiivne teooria
[muuda | muuda lähteteksti]Objektiiv-subjektiivne teooria püüab ühendada teo toimepanija õigusvaenulikku tahet ja õigushüve ohustamist. Selle teooria järgi on süüteokatse karistatavuse alus teo ebaõigus, mitte objekti tegelik ohustamine. Objektiiv-subjektiivsest teooriast lähtub ka karistusseadustiku § 25 lg 2.[5]
Süüteokatse koosseis
[muuda | muuda lähteteksti]Sarnaselt süüteokoosseisuga eeldab süüteokatse koosseis selle objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste täidetust. Erinevalt süüteokoosseisust vaadeldakse süüteokatse koosseisu puhul kõigepealt subjektiivsete tunnuste olemasolu ning seejärel minnakse objektiivsete tunnuste tuvastamise juurde. Seda tehakse seetõttu, et katse üle ei saa enne otsustada, kui on kindlaks tehtud toimepanija tahtlus. Tahtlust tuvastamata pole võimalik välja selgitada, kas toimepanija alustas vahetult süüteo toimepanemist.[6]
Süüteokatse koosseisu subjektiivsed tunnused
[muuda | muuda lähteteksti]Isikul peab olema teost tekkinud mingi ettekujutus ning ta peab olema otsustanud vastavalt sellele tegutsema hakata. Nii katse kui ka lõpuleviidud süütegu eeldavad esmajoones tahtlust. Katse subjektiivse külje jaoks piisab sellest tahtluse liigist, mida eeldab vastav süüteokoosseis. Näiteks kui tapmise koosseisuks piisab kaudsest tahtlusest, siis piisab sellest ka katseks.[7]
Süüteokatse koosseisu objektiivsed tunnused
[muuda | muuda lähteteksti]Toimepanija peab olema vahetult alustanud süüteo toimepanemist, mis moodustabki süüteokatse objektiivse koosseisu ainsa tunnuse. Konkreetse kaasuse asjaolude põhjal tuleb otsustada, millisel hetkel on toimepanija väljunud ettevalmistavast staadiumist ja jõudnud karistatavasse katsestaadiumisse. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, mis põhjusel jäi katse lõpule viimata.[8]
Süüteokatse õigusvastasus
[muuda | muuda lähteteksti]Süüteokatse puhul ei ole oluline, kas esineb objektiivseid õigustavaid asjaolusid, nagu lõpuleviidud tahtliku süüteo puhul. Kui isik ei olnud tegu toime pannes õigustavatest asjaoludest teadlik, on katse õigusvastane isegi siis, kui õigustav asjaolu oli objektiivselt olemas. Seetõttu pole süüteokatse puhul vaja kontrollida õigustavate asjaolude objektiivset esinemist.[9]
Süüteokatse süülisus
[muuda | muuda lähteteksti]Et süüteokatse oleks karistatav, peab see olema toime pandud süüliselt. Eristada tuleb süülisuse üldiseid põhimõtteid ja süüteokatsest loobumist.[10] Süüteokatse toime pannud isik peab olema süüvõimeline[1] ja esineda ei tohi ühtegi süüd välistavat asjaolu[1]. Süüteokatsena on vaadeldav üksnes tahtlik tegu, mistõttu ei ole võimalik vaadelda süü puudumist ettevaatamatuse korral.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Karistusseadustik". Riigi Teataja. RT I, 21.05.2021, 9.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend) - ↑ P. Pikamäe. Süüteokatse ja loobumine süüteokatsest karistusseadustiku järgi. – Juridica, 2001, nr 7, lk 467.
- ↑ 3,0 3,1 Koost. J. Sootak, P. Pikamäe (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. Lk 132.
- ↑ 4,0 4,1 P. Pikamäe. Süüteokatse ja loobumine süüteokatsest karistusseadustiku järgi. – Juridica, 2001, nr 7, lk 466.
- ↑ J. Sootak (2018). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura. Lk 401.
- ↑ P. Pikamäe. Süüteokatse ja loobumine süüteokatsest karistusseadustiku järgi. – Juridica, 2001, nr 7, lk 468.
- ↑ J. Sootak (2018). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura. Lk 402-403.
- ↑ Koost. J. Sootak, P. Pikamäe (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. Lk 136.
- ↑ Koost. J. Sootak, P. Pikamäe (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. Lk 136-137.
- ↑ Koost. J. Sootak, P. Pikamäe (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. Lk 139.