Söömavahe
Ilme
Söömavahe (ka söögivahe) oli taludes kahe söömaaja vaheline aeg ning tööaja mõõduks talutöödel.[1]
Suvisel ajal, jüripäevast pärtlipäevani, jagunes tööpäev kolmeks söömavaheks – esimene keskhommikusest söögikorrast lõunani, teine lõunast õhtusöögini. Kahele tavalisele lisandus varahommikune söömavahe, mis kestis päikesetõusust keskhommikuni (umbes kella 8-ni). Lõuna ajal eraldas söömavahesid ka paaritunnine puhkepaus.
Talvisel ajal oli taludes kaks söömavahet. 1930. aastatel, kui algas talutööde mehhaniseerimine, hakkasid traditsioonilised pikad suvised tööpäevad lühenema.[1]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 294
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Aliise Moora, Eesti talurahva vanem toit. Tartu, Ilmamaa, 2007.