Sõnamäng

Paronomaasia on sõnamäng, kus sisult erinevaid sõnu ühendab nende pseudoetümoloogilisest seostamisest, samatüvelisusest või muust taolisest johtuv kõlasarnasus.^[1]

Sõnamängulist nalja nimetatakse kalambuuriks, sõnamängude loojat ja kasutajat kalamburistiks ehk sõnamänguriks.

Sõnamänguliselt on kasutatud näiteks sõna sulistama tähenduses 'kedagi suliks tembeldama', kogelema 'pidevalt või korduvalt kogema', karikas 'kariderohke (meri vm)' ja adressant 'külakorda käiv kerjus, kes on varustatud kindlate aadressidega'.

Eesti tuntumate kalambuurimeistrite seas on näiteks Andres Vanapa, Aleksander Suuman, Kivisildnik, Jüri Paet, Veiko Märka, Contra, Aapo Ilves, Jan Kaus, Leo Luks, Margo Vaino, Chalice, Kaupo Meiel, Siim Pauklin ja Keiti Vilms.^[2]

Kuigi eestikeelne sõnamäng viitab otseselt kõneldud keele märkidele, võib ingliskeelne väljend pun hõlmata igasugust kunstivormi, sealhulgas maali, skulptuuri ja muusikat. Peamine tingimus on vormi kaheti tõlgendatavus. Sellise definitsiooni kohaselt liigituvad paronomaasiaks ka optilised illusioonid ja piltmõistatused, muusikas aga näiteks katkestatud kadents. Paronomaasia loetakse toimivaks, kui konteksti kaudu on võimalik mõlemad tõlgendused tähendustada.^[3] Vastasel korral on tegu malapropismiga – sarnase sõna või väljendi kasutamisega teise asemel –, mis enamasti tõlgendatakse veaks.^[4]

Paronomaasia liigitusvõimalusi[muuda | muuda lähteteksti]

Homonüümiline[muuda | muuda lähteteksti]

Homonüümia tähistab samakujulisi, kuid eri tähendustega sõnu. Loomulikus keeles võib sama kuju olla

kõlaline – sel juhul on tegemist homofooniaga, näiteks meie reis ja meiereis;
kirjalik – siis on tegu homograafiaga, näiteks kohvikunagi, kus rõhulised silbid on kas esimene ja neljas – tähenduses ’nagi, mis asub kohvikus’ – või esimene ja kolmas – tähenduses ’kohvik + olev kääne + kliitik;
nii kirjalik kui ka kõlaline – näiteks puur tähendustes ’mulgustamisriist’ ja ’looma vangla’.^[5]

Paronüümiline[muuda | muuda lähteteksti]

Paronüümid on kõlalt sarnased, kuid erineva tähendusega sõnad või väljendid, mis on sageli saadud samast tüvest.^[6] Kuna samasus on sarnasuse erijuht, on ka kõik homonüümiad paronüümia erijuhud. Väljendiga kohvikunagi on paronüümiline kohvi kunagi tähenduses ’tumedat jooki millalgi’ – kirjapilt erineb sõnade lahku kirjutuselt, häälduses aga jääb teise ja kolmanda silbi piiril gemineerumata konsonant k.

Polüseemiline[muuda | muuda lähteteksti]

Polüseemia on nähtus, kus ühel sõnal või väljendil on mitu üksteisega seotud tähendust. Kuigi mõnes käsitluses (vt nt "Eesti keele käsiraamat") võib homonüümia hõlmata ka polüseemiat, siis mõnikord vastandatakse polüseemiat kui motiveeritud mitmetähenduslikkust homonüümiale kui juhuslikule vormide kokkulangemisele.^[7] Nii on polüseemne näiteks klaas – ’läbipaistev materjal’ või ’sellest materjalist jooginõu’. Aga polüseemiaks võidakse lugeda ka paradigmasisest homonüümiat (s.t ühe sõna eri käänete või pöörete kokkulangevus), näiteks tegusõnade puhul mineviku ainsuse teise ja mitmuse kolmanda isiku vorme sina jooksid või nemad jooksid.^[5]

Ühiskondlikult märkimisväärseid juhtumeid[muuda | muuda lähteteksti]

Juku-Kalle Raidi särgidisain „Mutin on Punn“^[8]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Sarnassõna (paronüüm)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Erelt, Mati, Tiiu Erelt ja Kristiina Ross (2007). Eesti keele käsiraamat. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk. 650. (ISBN 978-9985-79-210-0)
↑ Alvar Loog. Meie igapäevast kalambuuri anna meile tänapäev... Postimees, 04.06.2017.
↑ Preminger, Alex; Brogan, Terry V. F. (1993). The new Princeton encyclopedia of poetry and poetics. Princeton (N.J.): Princeton university press. ISBN 978-0-691-03271-9.
↑ Abrams, M. H.; Harpham, Geoffrey Galt (2015). A glossary of literary terms (eleventh edition, student edition trükk). Stamford, CT: Cengage. ISBN 978-1-285-46506-7.
↑ ^5,0 ^5,1 Erelt, Mati; Erelt, Tiiu; Ross, Kristiina (2020). Eesti keele käsiraamat (Uuendatud väljaanne trükk). Tallinn: Eesti Keele Instituut : [Eesti Keele Sihtasutus]. ISBN 978-9949-684-33-5.
↑ Plado, Helen; Mandra, Katrin (2008). Väike paronüümisõnastik. Tartu: TT Print OÜ. Lk 3. ISBN 978-9949-21-461-7.
↑ Pajusalu, Renate (2009). Sõna ja tähendus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 89–90. ISBN 978-9985-79-287-2.
↑ "ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: meemide sõda Punn Mutini vastu. Vaata internetis levivaid pilte". Elu24. 27. veebruar 2022. Vaadatud 11. juunil 2024.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

[1] Erelt, Mati, Tiiu Erelt ja Kristiina Ross (2007). Eesti keele käsiraamat. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk. 650. (ISBN 978-9985-79-210-0)

[2] Alvar Loog. Meie igapäevast kalambuuri anna meile tänapäev... Postimees, 04.06.2017.

[3] Preminger, Alex; Brogan, Terry V. F. (1993). The new Princeton encyclopedia of poetry and poetics. Princeton (N.J.): Princeton university press. ISBN 978-0-691-03271-9.

[4] Abrams, M. H.; Harpham, Geoffrey Galt (2015). A glossary of literary terms (eleventh edition, student edition trükk). Stamford, CT: Cengage. ISBN 978-1-285-46506-7.

[:0-5] 5,0 ^5,1 Erelt, Mati; Erelt, Tiiu; Ross, Kristiina (2020). Eesti keele käsiraamat (Uuendatud väljaanne trükk). Tallinn: Eesti Keele Instituut : [Eesti Keele Sihtasutus]. ISBN 978-9949-684-33-5.

[6] Plado, Helen; Mandra, Katrin (2008). Väike paronüümisõnastik. Tartu: TT Print OÜ. Lk 3. ISBN 978-9949-21-461-7.

[7] Pajusalu, Renate (2009). Sõna ja tähendus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 89–90. ISBN 978-9985-79-287-2.

[8] "ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: meemide sõda Punn Mutini vastu. Vaata internetis levivaid pilte". Elu24. 27. veebruar 2022. Vaadatud 11. juunil 2024.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]