Rweru järv
Rweru järv (ka Rugwero järv, Rugweru järv) on järv Burundi (Kirundo provints) ja Rwanda piiril Burundi põhjapoolseima punkti ning Tansaania piiri lähedal. Geograafilised koordinaadid on 2°21...28′ S, 30°16...22′ E[1] või 2°21...27′ S, 30°17...24′ E[2].
Järve pindala on umbes 100 km²[2], sellest umbes 80 km²[2] Burundi ja umbes 20 km²[2] Rwanda territooriumil. Teistel andmetel on pindala ilma soodeta umbes 60 km²[1]. Järve pindala on märgadel ja kuivadel aastatel oluliselt erinev[1]; 2010. aastaks on järv kaua kestnud põua tõttu oluliselt kokku tõmbunud. Järve ulatus põhja-lõuna suunas on umbes 18 km[2] või 8 km[3] ning ida-lääne suunas umbes 14,5 km[2] või 15 km[3]. Ümbermõõt on 76 km[viide?]. Järve ruumala on 210 miljonit m³[2]. Maksimaalne sügavus on 3,9 m, keskmine sügavus 2,1 m[2].
Järve pinna kõrgus merepinnast on 1350 m[2] või 1750 m[3].
Järve voolavad lõuna poolt Muhembuzi jõgi ja ida poolt Nyamabuno jõgi. Viimase kaudu on Rweru järv ühenduses Kanzigiri järvega. Järvest põhja pool Rwandas läheb Rweru järv üle enamasti raskesti ligipääsetavateks Mugesera-Rugwero soodeks, millest mitu kilomeetrit järvest eemal väljub Nyabarongo jõgi (Nyawarungu). Peale selle väljub järvest jõgi, mis suubub Nyabarongo jõkke. Suubumiskohast allavoolu kannab jõgi Akagera Niiluse nime ning suubub ida poole Rusumu joastiku poole. Soodega piirneb järv läänes, põhjas ja loodes[3].
Vee pH on pinnal 8,8, põhjas 7,5. Vee temperatuur on 21,7–26,2° C. Ühes liitris vees sisaldub 13,40 mg Na, 6,35 mg K, 4,40 mg Ca, 6,07 mg Mg, 5,40 mg Cl ja 37,0 mg SiO2[4].
Järvel ujub arvutult väikesi ringi- ja poolringikujulisi papüürussaari. Kaldaid ääristab papüürus koos Vossia cuspidata ja muude veetaimedega. Papüürusest madalamas rindes kasvab Dryopteris gongylodes. Järveäärsetes soodes kasvab Miscanthidium. Puudest esineb muu hulgas tara-datlipalm; lõuna- ja kagukallas on metsased[3].
Järvest peetakse kala. Aastal 1976 püüti 300 tonni, 1986 püüti 350–400 tonni. Potentsiaalne püük on 400–450 tonni aastas, sealhulgas Burundis 320–360 tonni. Püütakse 17 liiki kalu 4 sugukonnast (kirevahvenlased, karpkalalased, angersägalased, Mochokidae. 1975/1976 oli 150 kalurit, neist 45 Burundist. Kalapüüki piirab kirevahvenlaste paljunemiseks vajalike randade nappus ja varasem ülepüük.[4].
Järveäärsetel maadel haritakse kohati põldu; need ei ole kaitse all[3].
Järve kaldal on Kwisigu ja Nzove asula, läheduses Kirundo, Nemba ja Kibungo.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- R.H. Hughes, J.S. Hughes. A Directory of African Wetlands, UNEP 1992, lk 125. ISBN 2-88032-949-3 (Google Books)