Ruteenia Katoliku Kirik

Ruteenia Katoliku Kirik on Ukraina Vabariigi territooriumil asuv idakatoliku kirik, mille peamine tegevuspiirkond on Taga-Karpaatia. Taga-Karpaatias elavad russiinid on peamised kiriku liikmed. Jumalateenistuse keelteks on kirikuslaavi, ukraina ja ungari keel. Kirikul on Ungváris oma teoloogiline akadeemia. Ungváris asub ka kirikuvalitsus. 2017. aasta andmete järgi oli piiskopkonnas 442 kogudust ning 320 000 liiget.

Ruteenia Katoliku Kirik rajati, et hoida tollases Ungaris elavaid Taga-Karpaatia õigeusklikke Rooma paavsti mõjuväljas (ja seega vältida reformatsiooni levik). Esimesed ebaõnnestunud katsed kirikut luua tehti 17. sajandi alguses, kuni lõpuks 1646. aasta aprillis Ungvári uniooni loomine siiski õnnestus.

Kirik kannatas esimese maailmasõja muutustest: Ungari asemel regioonis võimu võtnud Tšehhoslovakkia ei olenud ungarimeelse kiriku suur pooldaja, samuti levis 20. sajandi alguses russiinide seas (tagasi) õigeusku kirikuvahetamise liikumine. Olukord halvenes veelgi aga teise maailmasõja lõpus, kui Nõukogude Liit annekteeris Taga-Karpaatia. Vaimulik seminar suleti, 1947. aastal mõrvati kiriku juht piiskop Theodor Romža ning lõpuks 1949. aastal lülitati terve kirik Vene Õigeusu Kiriku koosseisu. Ortodoksse kirikuga liituda mittesoovinud vaimulikud vangistati. Sarnaselt Galiitsias tegutsenud Ukraina Kreekakatoliku Kirikule asus ka Taga-Karpaatias tegevusse põrandaalune kirik omaenda põrandaaluse vaimuliku hierarhiaga.

Muutused saabusid kiriku ellu 1989. aastal, mil asuti jällegi avalikult tegutsema ja millal riik ka selle kiriku ametlikku eksistentsi tunnistas. Tänapäeval on kirikus küll ukrainameelne erakond, mis tahaks allutada kiriku Ukraina Kreekakatoliku Kirikule, aga paavst on hetkeolukorraga rahul ja muutust ei taotle.