Ruden
Ilme
Ruden oli Hildesheimist pärit rae- ja aadlisuguvõsa.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Rudenid olid pärit Hildesheimist, kus nad kuulusid linna kõrgkihi hulka. XVII sajandi algul rändas Johann Ruden (suri pärast 1663) Rootsi, kus astus 1633. aastal sõjaväeteenistusse ja teenis välja majori auastme. 23. oktoobril 1663 tõsteti ta aadliseisusse, kuid Rootsi rüütelkonda ei introdutseeritud. Tema järeltulijad võeti 11. juunil (vkj) 1746 Eestimaa ja 29. juunil (vkj) 1747 Liivimaa rüütelkonna matriklisse. Suguvõsa kustus XVIII sajandi lõpul.
Suguvõsa liikmeid
[muuda | muuda lähteteksti]- Magnus Gerhard von Ruden (u 1695−1760), leitnant, mõisavaldaja
- Karl von Ruden (u 1699−1756), polkovnik
- Wilhelm Johann von Ruden (1726−pärast 1770), alampolkovnik, pataljonikomandör
- Karl Friedrich von Ruden (1728−pärast 1771), alampolkovnik
Rudeni suguvõsa mõisavaldused
[muuda | muuda lähteteksti]- Eestimaa:
- Põdrangu (Pöddrang) (XVII sajandi lõpul)
- Liivimaa läti distrikt:
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- EAA, f. 854, n. 3, s. 594 (Toimik Rudeni aadliperekonna kohta)
- Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 411.
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 254-255 [1].
- Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 245 [2].