Rootsi põdrakoer
| Rootsi põdrakoer | |
|---|---|
| |
| FCI standard nr 42 | |
| Rühm | 5: spitsilaadsed ja algupärased tõud |
| Alarühm | 2: põhjamaised jahikoerad |
| Standard nr | 42 05.05.2003 (en et) |
| Päritolumaa |  Rootsi
|
| Kohalik nimi | Jämthund |
| Töökatsed | vaid Põhjamaades (Rootsi, Norra, Soome) |
| Kasutus | jahikoer |
| Tunnused | |
| Turja kõrgus | 57–65 cm (isane) 52–60 cm (emane)[1] |
| Kaal | umbes 30 kg |
| Koer (Canis lupus familiaris) | |
Rootsi põdrakoer ehk jämtlandi koer on Rootsist pärinev koeratõug. Jämtlandi koer, kutsutakse ka rootsi põdrakoeraks, kes on spitsi tüüpi tõukoer Põhja-Euroopast. Jämtlandi koer on samanimeline Jämtlandi maakonnaga, mis asub Rootsi keskosas. Koera on kirjeldatud, kui hundilaadse välimusega.
Sugupuu
[muuda | muuda lähteteksti]Tõug kuulub mitokondriaalse DNA alagruppi klaad, millele viidatakse kui d1 ja seda leidub ainult Skandinaavia põhjaosas. See on emase hundi ja isase koera ristamise tulemus, mis toimus pärast tõu kodustamist.[2][3] Alagrupp d1 pärineb ajast 480-3000 aastat tagasi ja seda võib leida kõigil Sami-päritolu tõugudel: soome lapikoer, rootsi lapikoer, lapi porokoer, jämtlandi koer, hall norra põdrakoer ja valge rootsi põdrakoer. Emashundi järjestust (pärilikkust, esivanemat), mis nendele tõugudele kaasa aitas, ei ole kombineeritud Euraasias, ja selle oks fülogeneesipuul on juurdunud samas järjestuses kui 33 000 aasta vanune Altai koera tõug (mitte otsene esivanem).[4][5]
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Koeral peaks olema lõdvalt keerdus saba, mis langeb seljale ja ei ole liiga hõre või liiga tihedalt lokkis; tavaolekus on saba sirgelt all. Sel tõul on kikkis kõrvad, keskmise pikkusega koon, ja paks erineva tooniga karvastik nagu aguutilgi. Silmad on pruunid. Isane on tavaliselt 57-65 cm kõrge, kaalub 30-35 kg. Emased on tavaliselt 52-60 cm kõrge, kaaluvad 25-30 kilogrammi.
Jämtlandi koera tuleks eristada norra põdrakoerast. Norra põdrakoer on palju lühem ja jässakam kui jämtlandi koer, ja nende saba kujud on väga erinevad. Norra põdrakoeral must koon, aga jämtlandi koeral on valge koon, valged põsed ja hundi tunnused.
Temperament
[muuda | muuda lähteteksti]Kuigi ta on rahulik ja armastav oma pere suhtes, võib rootsi põdrakoer olla teiste koerte suhtes domineeriv ja on tugeva saaklooma instinktiga. Tõeliselt mitmekülgne koer, ta võib minna jahile ja tulla tagasi pere juurde enesekindlalt. Ta teeb asju järk-järgult ja ei anna kergesti alla, mistõttu on ta kindel partner tööpõllul või kodus.
Rootsi põdrakoer on õnnelik õppija, kes armastab rõõmustada oma omanikku.
Treening
[muuda | muuda lähteteksti]Nagu enamik jahi jaoks väljaarendatud tõud, vajab rootsi põdrakoer pidevalt regulaarset treeningut, et püsida heas vormis, nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Tal hakkab kiiresti igav, kui hoida teda liiga kaua siseruumides ja nii võib ta muutuda rahutuks.
Hooldustooted
[muuda | muuda lähteteksti]Regulaarne harjamine on vajalik, et hoida ära aluskarva tuhmumist. Vannitada ei tohi liiga sageli, sest see kipub kuivatama vett tõrjuvat karvastikku.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Jämtlandi koer on saanud ametliku tõutunnustuse 1946. aastal, tänu Aksel Lindströmi ja teiste järjepidevale tööle. Enne seda arvati, et jämtlandi koer ja norra põdrakoer on sama tõugu. Neid kasutatakse põdra jahtimiseks ja kelgu vedamiseks. Kohalikus murdes kutsutakse teda karu koeraks. Ta on üks väheseid koeri, kes ei tagane karu eest.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Group : n°5 – Spitz and primitive types , JÄMTHUND (42)
- ↑ "MtDNA Data Indicate a Single Origin for Dogs South of Yangtze River, Less Than 16,300 Years Ago, from Numerous Wolves". 2009.
- ↑ "Complete mitochondrial genome database and standardized classification system for Canis lupus familiaris". 2015.
- ↑ "Regional occurrence, high frequency, but low diversity of mitochondrial dna haplogroup d1 suggests a recent dog-wolf hybridization in scandinavia". 2011.
- ↑ "Complete Mitochondrial Genomes of Ancient Canids Suggest a European Origin of Domestic Dogs". 2013.