Roosilõhnaline kuldjuur

Roosilõhnaline kuldjuur
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Kivirikulaadsed Saxifragales
Sugukond	Paksulehelised Crassulaceae
Perekond	Kuldjuur Rhodiola
Liik	Roosilõhnaline kuldjuur
Binaarne nimetus
Rhodiola rosea L.

Roosilõhnaline kuldjuur

Roosilõhnaline kuldjuur

Roosilõhnaline kuldjuur (Rhodiola rosea) on paksuleheliste sugukonda kuldjuure perekonda kuuluv rohttaim.

Levila

Kuldjuur kasvab looduslikult külmas kliimas: Arktikas, Kesk-Aasia mägedes, Kaljumäestikus, Uuralis, Lõuna-Siberi ja Kaug-Ida mägedes ning Euroopa mäestikes: Alpides, Püreneedes ja Karpaatides, lisaks Skandinaavias, Koola poolsaarel, Islandil, Soomes, Suurbritannia saarel ja Iirimaal. Mägedes kasvab ta kuni 2280 meetri kõrgusel.

Kirjeldus

Roosilõhnaline kuldjuur on kahekojaline taim. Ühel taimel on mitu (10–15) 5–35 cm kõrgust vart. Harva kohtab ka ühe varrega isendeid. Juured on tugevad, pealt kuldse varjundiga, seest valged. Juurikal on iseloomulik roosilõhn. Juurikat nimetatakse küll kuldjuureks, aga tegelikult on juurikas pigem pronksja või pärlmutterjat värvi.

Taime lehed on piklik-munajad, ellipsikujulised või terava otsaga, tipuosas saagja servaga.

Taim õitseb juunis-juulis. Õied on kollased. Õisikud meenutavad korvõieliste õisi, kuigi kuldjuur pole nendega sugulane. Vili on rohekas püstiseisev kukkur. Viljad küpsevad augustis.

Kasutamine

Roosilõhnaline kuldjuur võib olla tõhus meeleolu parandamisel ja depressiooniga võitlemisel. Pilootuuringud inimestel on näidanud, et ta parandab füüsilist ja vaimset võimekust ning võib vähendada väsimust. Ka katsed rottidega on näidanud, et roosilõhnaline kuldjuur hoiab ära stressiga seotud muutusi söögiisus, kehalises aktiivsuses, kaalus ja sigimistsüklis. Inimesel on annus 340–680 mg päevas näidanud 18–70-aastastel mees- ja naispatsientidel olulist mõju kerge või mõõduka depressiooni korral. Kuldjuureekstrakti kasutamine suurendab vaimset võimekust, eriti keskendumisvõimet, nii tervetel inimestel kui ka kroonilist väsimust põdevatel läbipõlemissündroomi all kannatavatel isikutel.

See mõju on seotud serotoniini ja dopamiini taseme parandamisega kehas monoamiinoksidaasi pärssimise tõttu ja mõju pärast opioidsetele peptiididele, näiteks beetaendorfiinidele, kuigi neurokeemilised mehhanismid ei ole veel teadusuuringute abil täpselt dokumenteeritud.

Taime kuivatatud risoom sisaldab eeterlikke õlisid. Üks uuringuist tuvastas 86 lenduvat komponenti, millest kõige rikkalikumalt olid esindatud monoterpeen-süsivesikud, monoterpeen-alkoholid ja sirge ahelaga alifaatsed alkoholid.

Peamine lõhna tekitav aine on geraniool, seda täiendavad geranüülatsetaat, bensüülalkohol ja fenüületüülalkohol.

Rahvameditsiinis

Taime juuri kasutatakse altai rahvameditsiinis toniseeriva ja organismi tugevdava vahendina. Taimest valmistatud ekstrakt on ergutava, väsimust ja nõrkusetunnet peletava ning töö- ja suguvõimet suurendava vahendina. Kuldjuurt kasutatakse ka hiina rahvameditsiinis. Tänu antiseptilisele toimele on kuldjuur kasutusel ka kosmeetikas ja dermatoloogias, kust temast saadavaid eeterlikke õlisid kasutatakse kreemide ja näovee koostises.

1970–1973 uuriti Gorno-Altaiskis võimalusi taime introdutseerimiseks. Mitmesugustesse tingimustesse rajati istandusi ja vaadati, kuidas kasvab. Üldiselt kasvas kenasti, kasvatada oli lihtne. Selgus, et seemnest ja juurest kasvatatud taimedel oli oluline erinevus: seemnest kasvatatud taimede juurikas kasvas kuni 20 korda raskemaks. Kõige tõhusam seemnetest paljundamise meetod oli nende külvamine vahetult enne talve. Taim ei ole nõudlik soojuse ega valguse suhtes, küll aga nõuab pidevat niisutamist.

Rahvameditsiinis kasutatakse ravimina enam kui 2 varrega taime juuri. Neid kogutakse augustis-septembris. Teist korda võib samast kohast juuri koguda 10–15 aasta pärast. Juurest valmistatakse ekstrakt näiteks nii: 10 g kuldjuurele valatakse 100 g viina, lastakse 10 päeva seista, loksutatakse sageli ja pärast võetakse pool teelusikatäit päevas.